Ehitusettevõtete aasta majandusnäitajad (kuni 2015)

Statistikaamet

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

Reet Nestor

juhtivstatistik-metoodik

Tatari 51, 10134 Tallinn

reet.nestor [at] stat.ee

625 9131

09/01/2015

09/01/2015

Ehitusettevõtete vara, kohustused ja omakapital; investeeringud põhivarasse; tulud, kulud ja kasum, tööhõive ja töötunnid; lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja ettevõtete suurusgrupiti hõivatute arvu järgi; omal jõul Eestis tehtud ehitustööd ehituse tüübi ja maakonna järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Ehitusettevõtted

Ehitustööd – tellijale müüdud ja oma tarbeks tehtud ehitustööde maksumus. Ehitustööd sisaldavad alltöövõtutööde topeltarvestust.

Ettevõtete arv – tegutsevate ettevõtete arv ehk ettevõtted, kellel oli aruandeperioodil finantsmajanduslik tegevus (müügitulu, kulud jne).

Investeeringud põhivarasse – aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva põhivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud tööde maksumus; investeeringud immateriaalsesse põhivarasse ja väärisesemetesse. Siia kuulub ka kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud kinnisvaraobjektide soetamine.

Kinnisvarainvesteeringud – kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

Kohustused – lühi- ja pikaajalised kohustused kokku.

Käibevara – raha ja raha ekvivalendid; varad, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil ja mida eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus lähema 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.

Lisandväärtus – toodang rahalises väärtuses, millest on maha arvatud toodangu valmistamiskulud.

Müügitulu – nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja seda arvestatakse tekkepõhiselt.

Müük mitteresidentidele – müügitulus sisalduv toodete, kaupade ja teenuste müük välismaal registreeritud juriidilistele isikutele või alaliselt väljaspool Eestit elavatele füüsilistele isikutele.

Omakapital – (netovara) varade ja kohustuste vahe.

Omal jõul Eestis tehtud ehitustööd – ehitustööde maksumus ilma Eestis ostetud alltöövõtutööde ja välisriikidesse tehtud ehitustööde maksumuseta, mida on korrigeeritud ehituse varude muutusega.

Puhaskasum (-kahjum) – aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe.

Põhivara – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta.

Tööga hõivatud isikute arv – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest.

Tööga hõivatud isikute hulka kuuluvad:

- ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

- täis- või osatööajaga töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

- hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tööjõukulud – palk ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

Töötajate arv – kõik ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon).

Vara kokku – käibe- ja põhivara summa, mis võrdub kohustuste ja omakapitali summaga.

Ettevõte – äriühing

Ettevõtted, mille põhitegevusala on ehitus

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ehitusettevõtetest

Kogu Eesti

2000–…

Ei ole rakendatav.

Rahalised näitajad – tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/dokumendid/66368.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Ei avaldata.

„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/ Ehitus”.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord”: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 20401 „Ehitushinnaindeks” ja 50101 „Eesti regionaalareng”.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori muudatuste, näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu ja topeltaruandluse nõuetega ning ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Põllumajandusministeerium

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Eesti Pank

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Olulistele koondandmetele on arvutatud valikuvigade hinnangud.

Ei mõõdeta.

Andmed avaldatakse 420 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+420).

(2012) T+404

(2011) T+442

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide andmetega.

Andmed on võrreldavad alates 2005. aastast.

Järjest rohkem kasutatakse majandusaasta aruande andmeid. Alates aruandeaastast 2011 (2012. aasta statistikatööd) kasutatakse majandusaasta aruande andmeid aruandevormide eeltäitmiseks eSTATis.

2013. aastal toimus Eurostati grandi raames võimaluste uurimine majandusaasta aruannete laialdasemaks kasutamiseks andmeallikana.

Alates 2014. aastast kasutatakse alla 10 hõivatuga tööstusettevõtete puhul majandusaasta aruandeid andmeallikana ja statistilist aruannet nendelt ettevõtetelt (v.a erindina valimisse võetud) ei küsita.

Puudub.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt määratud protseduuridele.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete aasta majandusnäitajad” andmeid.

Aasta

Ei ole rakendatav.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ei korrigeerita.

Puuduvad.