Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Parim prügi on see, mida ei teki

Kuupäev 15.05.2024
Artikkel
Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.

Kas nüüd kaob prügi ära?

Kuupäev 15.09.2023
Artikkel
Sellel laupäeval, 16. septembril on taas Maailmakoristuspäev, mil ühiselt koristatakse nähtaval ja laokil prügi. Kas aga ühe päevaga saab prügiprobleemi lahendada?

Kuhu liigud, Eesti prügi?

Kuupäev 20.09.2019
Artikkel
Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.

Jäätmed ja ringmajandus

Valdkond
Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda. Jäätmestatistikast saab teada, kui palju tekib Eestis igal aastal prügi; jäätmetest ladustatakse prügilates jäätmetest võetakse taaskasutusse; jäätmeid

Teeme ruumi elule!

Kuupäev 19.09.2024
Artikkel
Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

Tööjõu-uuring annab hinnangu tööd otsivate inimeste hulgale

Kuupäev 16.05.2025
Artikkel
“Erinevus kahe asutuse andmetes tuleb andmeallikate metoodikast,” sõnas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva ja lisas, et töötukassa ja statistikaameti andmed on võrdväärselt olulised. “Kuna nad täiendavad teineteist, siis vaadata tuleks neid tervikuna,” ütles analüütik. Töötukassa registreeritud töötuse statistikas kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end töötukassas töötuna arvele võtnud. Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks aga 15-74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad

Iga kolmas naine ja iga kuues mees on tööl kogenud seksuaalset ahistamist

Kuupäev 19.11.2024
Artikkel
Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas, et seksuaalne ahistamine on seksuaalse alatooniga soovimatu käitumine, mis on inimest solvanud, alandanud või hirmutanud. „Suhteuuringus palusime inimestel mõelda, kas nad on kogu oma tööelu jooksul, nii praeguses kui eelnevates töökohtades, kogenud sellist käitumist,“ rääkis Bruns. Brunsi sõnul lähtuvad uuringu tulemused inimeste endi vastustest tunnetatud ebakohasuste kohta. “Mis võib tunduda seksuaalselt ebakohane ja ahistav ühele inimesele, ei pruugi nii tunduda teisele,” rõhutas Bruns. 11% seksuaalset ahistamist kogenud naistest on saanud

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Valdkond
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on aluseks ettevõtete ja organisatsioonide tegevusala määramisel ning statistikaametile vajalik allikas valdkonnastatistika tegemisel. Tegevusaladesse liigendamine võimaldab ka rahvusvahelist võrreldavust valdkonna sees. Tegevusalade klassifikaator on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilisest klassifikaatorist (NACE) ning viies tase on riigisisene. Viienda taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavaid õigusakte. EMTAKi

Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni

Kuupäev 01.07.2025
Artikkel
Teavituskampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust terviseuuringu toimumisest ja selle olulisusest ning julgustada inimesi selles osalema. Sihiks seati võimalikult suur vastajate arv ja lai ühiskondlik kõlapind. Terviseuuringu toimumine sai mitmekülgset kajastust üleriigilises meedias: nii raadios, teles kui ka veebis. Kampaania läbivaks põhisõnumiks oli, et terviseuuringule vastates on igal inimesel võimalus kujundada riigis paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist. Rõhutati, et uuringule vastamine on kõigi Eesti inimeste huvides, sest ainult nii on võimalik hinnata inimeste