Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,1%,“ selgitas Müürsepp. SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail. SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga. Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis. Loe rahvamajanduse

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov võrdles kolme Balti riigi lennureisijaid ja leidis, et 20 aastat tagasi oli nende arv kõigis riikides pea võrdne– 1 miljonit reisijat aastas. „Lennunduse areng oli pidev ja sõitjate arv kasvas kuni 2019. aastani, pärast mida mahud järsult koroonapiirangute tõttu kahanesid. Pandeemia ajal vähenes Eestis reisijate arv 860 000ni ehk 74% võrra, samapalju ka Lätis ja Leedus," rääkis Kardakov. "Aastast 2021 hakkas sõitjate arv taas kasvama ja 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat. See on suurim reisijate arv läbi aegade ja 7%

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1,1 miljardi euro eest, millest hooneid 684 miljoni ja rajatisi 455 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,9% vähem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 1,6% rohkem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et pärast esimese kvartali ehitusmahtude kasvu teises ja kolmandas kvartalis mahud veidi vähenesid. „Kolme kvartali kokkuvõttes ehitati sel aastal siiski 0,6% rohkem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga,“ lisas

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%). Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa. Soomest saabus augustis Eestisse 62 400

Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2025. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. „2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad. Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis korterite hinnad tõusid, olles enne seda, eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis omakorda langenud rohkem kui Tallinnas,“ lisas Umbleja

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman. Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja kütteõlide tootmises. Veel mõjutas