Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 4,8% ja majade hinnad 1,4%. „Üle Eesti on korterite hinnad tõusnud kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandina püsisid korterite ruutmeetrihinnad esimeses kvartalis muutumatuna Tallinnas, kus hinnad tõusid alles nüüd, teises kvartalis 3,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta teises kvartalis suurem nii esimesest

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta juunis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 14% ja import 11%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi euro ja imporditi üle 1,6 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 268 miljonit eurot, mis on 20 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

„2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp. Milline võib olla tarbijahinnaindeksi tasemekorrektuuri mõju SKP arvutamisele, on Müürsepa sõnul veel vara öelda. „Suure tõenäosusega ei ole see märkimisväärne,“ tõdes ta. Mis on SKP kiirhinnang? Kuigi ametlik SKP number avaldatakse 29. augustil, saab juba praegu teadaolevat infot kasutada selleks, et hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. „Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9%), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2%) ning joogitootmises (21%),“ lisas Bunder. Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembris aset leidnud allahindlusi. „Joogitootmise kahanemist

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest. „Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete (3,1%), toiduainete (1,9%) ning elektriseadmete (6,8%) tootmise vähenemine. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8%,“ lisas Bunder. „Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et kiirhinnangu põhjal võis Eesti majanduses aastases võrdluses märgata mõningast paranemist, kuid võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga oli trend sarnane. „Võrreldes kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele,“ täpsustas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP 2025. aasta neljanda kvartali kohta avaldatab statistikaamet 2. märtsil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%). Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa. Soomest saabus augustis Eestisse 62 400

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta juuniga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,3%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,7%,“ täiendas Valgenberg. Võrreldes maiga mõjutas juunis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja metallitootmises. Veel