Otsingu tulemused

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

Statistikaameti andmete kohaselt oli ehitushinnaindeksi kasv 2021. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 5,1% ja võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 11,8%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta I kvartalis võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Statistikaameti andmetel vähenes ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga jäi indeksi väärtus praktiliselt samale tasemele.

Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9%. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,7%.

Eriolukorra mõju ehitushinnaindeksile jäi teises kvartalis tagasihoidlikuks. Indeks langes võrreldes esimese kvartaliga 0,4%, kuid tõusis võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga 0,6%.