Otsingu tulemused

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta III kvartalis ligi 11 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv oli viimase seitsme aasta suurim, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 16% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 25%.

Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist?

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet. Kolmandat aastat järjest püsis Eesti majanduskasv üle 3%. 2018. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2%.

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud