“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa
Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.
Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Ka reaalpalk tõusis pärast kaheaastast langust.
Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.
Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmete kohaselt on viimastel nädalatel töösuhete arvu langus peatunud. Aasta alguse ja ka eriolukorra eelse ajaga võrreldes on aga töösuhteid endiselt vähem.
Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta II kvartalis 900 eurot ja tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet. Palgatõus oli väiksem kui varasemates kvartalites.
Aastal 2019 oli keskmine brutokuupalk Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1407 eurot ehk 7,4% kõrgem kui 2018. aastal. Brutokuupalk oli kõrgem teises ja neljandas kvartalis.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.