Otsingu tulemused

Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman. Võrreldes selle aasta

„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas selle aasta jaanuaris taas kasvama ja suurenes teist kuud järjest. „Veebruaris kasvas maht küll veidi aeglasemalt kui jaanuaris,“ lisas analüütik. Veebruaris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2025. aasta veebruariga võrreldes 17% ja tööstuskaupade kauplustes 8%. „Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

„Keskmine Eesti mees on 40 aastat vana ja kõige rohkem on meil 35-aastaseid mehi. Populaarseim mehenimi selles vanuses on Martin,“ selgitas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg. Selgub, et täiskasvanud meestest 32% on kõrgharidusega, 47% keskharidusega ja 19% põhiharidusega. Kuus kümnest täisealisest Eesti mehest on isad ning neli kümnest on abielus. 100-aastaste ja vanemate seas on mehi 23, naisi 191 2023. aasta andmetest selgus, et mehed elavad tervena 56,4 aastat ning naised 59,5 aastat. „Nii meeste kui naiste puhul on tervena elatud aastate arv

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.