Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%).

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?