Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul näitavad aprilli andmed, et töötleva tööstuse toodangu kasv on muutunud laiapõhjaliseks. „Aprillis suurenes tööstustoodangu maht enamikes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (3,1%), elektriseadmete (7,3%), metalltoodete (6,6%) ja toiduainete tootmine (6,1%),“ tõi Bunder välja. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes keemiatoodete (7,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (3,2%) tootmine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta aprillis 65,2% välisturule. Võrreldes 2024

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30% võrra ja oli üle 8 euro,“ selgitas Kardakov. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel. „Eelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta võrra,“ ütles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga sünnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta võrra pikem ehk 79,8 aastat. Lätis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga võrreldes lühem – 2024. aastal Leedus 77,5 ja Lätis 76,4 aastat. Lätis on oodatav eluiga üks lühemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas

Veidi üle kuu aja tagasi tervitas statistikaamet nimepäeva puhul kõiki Augusteid. Nimede rakendust uurides selgus, et August on levinuim üle 85-aastaste seas ning populaarne ka kuni 4-aastaste seas. See tähendab ainult üht – August on nimena tagasi. Seda, millised nimed lisaks Augustile veel populaarsust koguvad, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.