Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (7,8%), metalltoodete (5,8%), elektriseadmete (20%) tootmine ning vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine,“ selgitas analüütik. Ta lisas, et suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,4%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (21,2%) toomine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta novembris 68,4% välisturule. Võrreldes 2023

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2022. aastal 777 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kuuendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui üle-eelmisel aastal. Enamiku müüdud taimekaitsevahenditest moodustasid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

100 tüdruku kohta sünnib Eestis 107 poissi Sel aastal tähistas Eesti Vabariik 107. sünnipäeva. Statistikaamet kogus sel puhul kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. Saime teada, et Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest: Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas. Samuti saime teada, et viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli nii 2022

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige töötajate 2,9% palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 54%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule ja mehhanismidele vastavalt 0,6% ja 0,3%, kuid kulutused materjalidele vähenesid 0,2% võrra,“ täpsustas Paulus. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,5%, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga aga tõusis 0,5%. Ehitushinnaindeksi muutus

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2021. aastal 894 tonni taimekaitsevahendeid. See on suurim aastane taimekaitsevahendite kogus, mida on Eestis läbi aastate turustatud. Enamiku müüdud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses mullu kolmandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes langesid kolmandas kvartalis korterite hinnad 1% Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 7,7%. Tallinnas jätkasid korterite hinnad tõusu, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%,“ selgitas Umbleja. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,8% ning majade hinnad 8,1%. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem nii 2024. aasta