Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel sõitis septembris raudteel 601 000 reisijat, mis on võrreldes augustiga 7% võrra rohkem. Kaubavedu vähenes kahe kuu võrdluses 2%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Eesti ettevõtted on Euroopas ühed innovaatilisemad, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Aastatel 2018–2020 tegeles innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu (EL) riikidest seitsmendad.

• Eestis elab 424 142 ema. • Emade keskmine vanus on 57, kuid kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid emasid. See tähendab, et nad võivad suure tõenäosusega kanda nime Svetlana või Olga, sest need on vastavalt 57- ja 41-aastaste naiste levinuimad nimed. • Enim on Eesti emasid sündinud 15. märtsil ja 15. mail – mõlemal päeval tähistab sünnipäeva 1323 ema. • Palju õnne! Tänavusel emadepäeval tähistab 1252 ema ka oma sünnipäeva. Kõige rohkem emasid saab 10. mail 43-aastaseks. • 2353 emal on rõõm tähistada oma sünnipäeva lapsega samal päeval. Neist 36 ema saab oma sünnipäeva tähistada lausa koos mitme

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.

Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta jaanuarist septembri lõpuni raudteel sõitjaid kokku veidi alla 4,5 miljoni. Võrreldes 2020. aasta sama perioodiga on sõitjate arv kasvanud vaid 1% võrra.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud