Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel. „Eelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta võrra,“ ütles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga sünnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta võrra pikem ehk 79,8 aastat. Lätis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga võrreldes lühem – 2024. aastal Leedus 77,5 ja Lätis 76,4 aastat. Lätis on oodatav eluiga üks lühemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 21. oktoobril 2025. Statistika valdkonna suurkujule George E. P. Boxile on omistatud ütlus: „Kõik mudelid on valed, aga mõned neist on kasulikud.“ Seda aforismi võiks kõigi statistiliste näitajate puhul meeles pidada. Mitte, et neid näitajaid ei tohiks usaldada, aga tuleks meeles pidada, et need on statistiliste meetodite kaudu saadud näitajad, millel on omad piirangud. Viimastel kuudel on palju räägitud andmetest ja nende kvaliteedist. Põhjust selleks on andnud statistikaameti elektrienergia komponent tarbijahinnaindeksis ning viga keskmise

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate palgatõus, mis moodustas indeksi muutusest 37%. Siiski oli palgatõusu mõju indeksi muutusele 5,5 protsendipunkti võrra väiksem kui mullu. „Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,1% ja mehhanismidele 1,2%, materjalid kallinesid 1,2%. Masinate hinnatõusu taga oli eelkõige transpordikulude kasv ja materjalide hinnatõusu toetas enim puidu ja puittoodete hindade tõus,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6448 inimesega negatiivseks. Keskmine sünnitaja on järjest vanem 2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.

Statistikaameti juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul räägitakse keskkonnaprobleemidest sageli tarbimise kaudu – kuidas inimesed liiguvad, mida ostavad või kui palju energiat tarbivad. „Andmed näitavad aga, et sama oluline on vaadata ka teist poolt. Keskkonnahoid ei ole ainult elustiil, vaid suuresti juba ka sotsiaalmajandusliku süsteemi osa,“ lisas ta. Keskkonnahoid panustab nii majandusse kui ka tööhõivesse Keskkonnahoid ei ole enam ainult looduskaitse, vaid on kujunenud eraldi majandussektoriks, mille suurus on võrreldav tervishoiu valdkonnaga. Statistikaameti andmed keskkonnakaupade ja -teenuste

Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv tõi välja, et automaksu jõustumise eel kasvas 2024. aasta lõpus automüük tuntavalt, millele järgnes müügi kahanemine 2025. aasta jaanuaris. „Kuude võrdluses hakkas autode müük jõudsalt kasvama 2024. aasta teises pooles, ületades detsembris eelmise aasta taseme kahekordselt. 2024. aasta detsembris registreeriti esmakordselt 7046 sõiduautot, 2023. aasta samas kuus 3394 autot,“ selgitas Raudjärv. Selle aasta jaanuaris vähenes uute sõiduautode müük Eestis järsult. Müüdi vaid 1036 sõiduautot, nendest 534 uut ning 502 kasutatud sõiduautot. Viimasel

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta jaanuaris püsivhindades 7,3% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 14,2%, töötlevas tööstuses 6,3% ning mäetööstuses 2,9%.