Otsingu tulemused

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas kaupade väliskaubandus möödunud aastal igas kvartalis. „Esimeses kvartalis oli ekspordi ja impordi kasv suurim – vastavalt 14% ja 15%. Järgnevates kvartalites oli kaubavahetuse kasv veidi tagasihoidlikum, kuid siiski jäi see ekspordil 3%–8% vahemikku ning impordil 6% juurde,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas mullu 4% Kaupadest eksporditi 2025. aastal kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete

Lõppev aasta oli Eesti statistikas kirju ja näitajatelt külluslik. Rahvaloenduselt said kokku loetud tähtsad andmed Eesti rahva kohta, majandustulemused aga näitasid seninägematut muutlikkust. Ent lisaks juhtus muudki. Toome sinuni 11 statistikablogi, mis pälvisid sel aastal kõige rohkem statistikahuviliste tähelepanu.

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%, teatab Statistikaamet. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal.

Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 365 miljonit eurot, mis on 18 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et koguekspordi kasvu mõjutas 2025. aasta sama kuuga võrreldes enim reekspordi 19% suurenemine. „Kõige rohkem kasvas varem imporditud kütuste taasväljavedu. Kõige rohkem reeksporditi transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 10% ning moodustas aprillis koguekspordist 61%. Eesti päritolu kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud enam kui 450 000 inimest ehk loendatud on ligi 35% kogu Eesti rahvastikust.