Otsingu tulemused

Statistikaameti kiirstatistika näitab, et töötajate üldarv tööturul on stabiliseerunud. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal on märgata küll töötajate arvu kasvu, aga see jääb veel alla eriolukorra eelsele tasemele.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 72,0%, teatab Statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%).

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.