Otsingu tulemused

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

Eesti inimesed külastasid möödunud aastal muuseume ligi 2,5 miljonil korral. Kokku tegutses 2023. aastal 157 muuseumit. Avatud oli 95 ekspositsiooni, 4 teaduskeskust ning 924 näitust.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja