Otsingu tulemused

Uudises on kasutatud 12. märtsil 2026 avaldatud andmeid . Täpsustatud andmed avaldame 12. oktoobril . Kaupade väljavedu suurenes mullu 2024. aastaga võrreldes 1,2 miljardi euro võrra. Kõige rohkem suurenes kaupade eksport Harjumaal (965 miljoni euro võrra) ja Tallinnas (751 miljoni euro võrra), millele järgnes Tartumaa (230 miljoni euro võrra). Peaaegu võrdselt kasvas eksport Lääne-Virumaal (25 miljoni euro võrra), Valgamaal (25 miljoni euro võrra), Jõgevamaal (24 miljoni euro võrra) ja Järvamaal (23 miljoni euro võrra). Kõige enam vähenes kaupade väljavedu Ida-Virumaal (53 miljoni euro võrra)

Septembris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+21,1, augustis +15,7). Hinnangud viimase kolme kuu müügile on võrreldes eelmise kuuga oluliselt langenud, samas olid ettevõtjad optimistlikumad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel. Samuti on mõnevõrra paranenud hinnang kaubavarude hetkeseisule. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +1,2 (augustis +7,4), sealjuures langes septembris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele. Mõnevõrra on langenud ka tööstusettevõtete kindlustunne (septembris +1,4, augustis +3,6). Eelmise kuuga võrreldes

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 17.detsembril 2025. Detsembri keskpaik on aeg, kui inimesed hakkavad oma sõpradele ja sugulastele saatma jõulukaarte, ettevõtjad peavad meeles oma kliente ja partnereid ning saadavad neile tänutäheks hea koostöö eest jõulukorvikesi. Statistikaamet aga saadab iga aastal umbes nädal enne jõule mitmekümnele tuhandele ettevõttele kirja, kus anname teada, milliseid andmeid statistikaamet neilt tuleval aastal riikliku statistika tegemiseks vajab ja mitu küsimustikku nad peavad täitma. Sel aastal lähevad need kirjad välja ligikaudu 25 000-le

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest

Eesti läheb uuel aastal impordistatistika koostamisel üle EL-i liikmesriikide detailandmete kasutamisele ( SIMSTAT ). See tähendab, et kauba saabumise kohta saadakse andmed teiste liikmesriikide lähetusandmetest. EL-i liikmesriikide kohta statistika tegemiseks kogutakse edaspidi Intrastati küsimustikuga andmeid ainult kauba lähetamise kohta. Väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura tuletab meelde, et 2025. aasta jaanuaris tuleb veel viimast korda Intrastati „Kauba saabumise“ küsimustikus esitada andmed 2024. aasta detsembris EL-i riikidest Eestisse saabunud kaupade kohta. „2025. aasta