Tarbijabaromeeter

Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta.

Tarbijate kindlustunde näitaja on üks osa Euroopa Komisjoni majandususaldusindeksist.

Tõenäosuslik valikuuring

Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuringuga kogutakse andmeid vähemalt 18-aastastelt alalistelt Eestis elavatelt isikutelt. Peamised näitajad on pere ja riigi majanduslik olukord, hindade muutus, tööpuudus, püsikaupade ostud, säästud, pere rahaline olukord, maja või korteri ost või remont.

Ei kasutata

Ei ole rakendatav

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavad isikud, kes kasutavad ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kes ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.

Tarbijate kindlustunde indikaator – pere (viimased ja järgnevad 12 kuud) ja riigi (järgnevad 12 kuud) majandusliku olukorra ning püsikaupade ostude prognoosi saldode aritmeetiline keskmine. Tarbijate kindlustunde indikaatori arvutamise näide.

Majandususaldusindeks – Euroopa Komisjoni koostatud koondindikaator, mis mõõdab ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid majanduse olukorrale viies sektoris (ehitus, jaekaubandus, teenindus, tööstus, tarbijad) ning mille eesmärk on peegeldada majanduse üldist olukorda ja prognoosida majanduskasvu

Saldo – positiivsete ja negatiivsete vastusevariantide osakaalu vahe, mida mõõdetakse protsendipunktidena vastuste koguarvust.

Isik;

leibkond

Üldkogumisse kuuluvad Eesti alalised isikud vanuses vähemalt 18 aastat.

Kogu Eesti

Mai 2026–…

Andmed avaldatakse jooksva kuu kohta kuu lõpus.

Ei ole rakendatav

Saldo – protsendipunkt

Kuu

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Komisjoni otsus "15 November 1961 Commission decision C(1997)2241 of 15 July 1997 (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/bcs/legis/bcs-decision-c(1997)2241_en.pdf) and presented in Commission Communications C(2000)770 of 29 November 2000, C(2006)379 of 12 July 2006, SEC(2012)227 of 4 April 2012 and C(2016)6634 of 20 October 2016".

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Kuu

Avaldatakse vastavalt vajadusele.

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Eri valdkondade statistika / Konjunktuuribaromeetrid tabelis

BAR01: Tarbijabaromeeter (kuud).
Näitajaid "Maja või korteri ostmine või ehitamine järgmise 12 kuu jooksul" ja "Maja või korteri remont järgmise 12 kuu jooksul" ei avaldata iga kuu, vaid kolme kuu tagant (jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris).

Ei ole rakendatav, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid 2026. aasta maikuus.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Isikustamata üksikandmed edastatakse Euroopa Komisjonile kord kuus EDAMISe keskkonna kaudu.

Euroopa Komisjonile edastatakse isikustamata üksikandmed ja koondandmed iga kuu seitse tööpäeva enne aruandekuu lõppu. Andmed edastatakse EDAMISe keskkonna kaudu.

Samuti kajastatakse uuringu tulemusi Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) andmebaasis ning Eurostati andmebaasis.

Ei ole rakendatav, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid (ja seega ka metaandmeid) 2026. aasta maikuus.

Euroopa Komisjoni tarbija- ja ettevõtete baromeetrite metoodika

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Uuringu põhitellija on Euroopa Komisjon ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt.

Riigiasutused kasutavad uuringu tulemusi fiskaal- ja maksupoliitika otsuste tegemisel ning sotsiaalpoliitika ja -toetuste mõju hindamisel. Pangad hindavad tarbijate laenuvõtmisvalmidust, säästmiskäitumist ja investeerimisjulgust. Ettevõtted prognoosivad uuringu tulemuste põhjal nõudlust ning kavandavad müügi-, hinnastamis- ja turundusstrateegiaid. Samuti kasutatakse tulemusi majandusanalüüsides ja -prognoosides ning teadustöös.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijabaromeetri puhul ei ole veel võimalik tarbijate rahulolu hinnata, kuna statistikaamet korraldab seda uuringut alates 2026. aasta maist.

Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys“ alusel kõikides Euroopa Liidu riikides ühtse metoodika järgi, et tagada tulemuste võrreldavus.

Kõik nõutud andmed on kogutud, arvutatud ja Euroopa Komisjonile edastatud (sh isikustamata üksikandmetena). Statistikaameti andmebaasis kõiki andmeid ei avaldata, osaliselt konfidentsiaalsuse tõttu.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei arvutata

Ei arvutata

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Uuringu freim on Eesti vähemalt 18-aastaste alaliste elanike loend, mis on loodud rahvastiku statistilise registri andmete alusel.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.

Vastamiseks saadetakse kõigile valimis olevatele inimestele e-kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, millal saab küsimustikule veebis vastata. Kui vastaja ei vasta küsimustikule, saadetakse kuni neli meeldetuletuskirja. Kaalumise protsessis arvestatakse mittevastamisega. Regressioonimudeliga hinnatakse vastamistõenäosusi, millega disainikaalud läbi jagatakse, saades igale vastanud isikule mittevastamisega kompenseeritud kaalu. Mudelis kasutatud muutujad on sugu, vanuserühm, elukoht (linnaline asula / maa-asula ja 15 maakonda + Tallinn), haridustase (esimese/teise/kolmanda taseme haridus).

Kaalumised tehakse väljatöötatud metoodika kohaselt. Kaalumine toimub iga kuu.

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis iga kuu enne aruandekuu lõppu. Konkreetne avaldamiskuupäev tehakse teatavaks eelneva aasta 1. oktoobril statistikaameti avaldamiskalendris.

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis üks kord.

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis üks kord.

Ei ole võimalik hinnata, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid 2026. aasta maikuus.

Ei ole võimalik hinnata, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid 2026. aasta maikuus.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Varem korraldas seda uuringut Eesti konjunktuuriinstituut.

Esimest korda avaldab statistikaamet tarbijabaromeetri uuringu andmeid 2026. aasta maikuus.

Otsene seos teiste valdkondadega puudub.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka andmete agregeerimisel.

Statistikaameti Euroopa Komisjoni „Business and Consumer Surveys Programme’i“ kutsele esitatud taotluse kogumaksumus perioodiks 1.05.2026–30.04.2027 on 340 460,88 eurot. Sellest tarbijabaromeetri uuringu osa on 196 216,04 eurot.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Regulaarseid revideerimisi ei tehta.

Ei arvutata

Tegemist on tõenäosuslikul valimil põhineva isiku-uuringuga. Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti alalised elanikud vanuses vähemalt 18 aastat (rahvastiku statistilise registri uuringuaasta seisuga), kes elavad tavaleibkonnas. Institutsionaalsetes leibkondades elavad isikud üldkogumisse ei kuulu. Uuringu valimisse satuvad isikud rahvastiku statistilisest registrist tehtud juhuvalikuga. Objektide arv üldkogumis on umbes 1,1 miljonit vähemalt 18-aastast inimest. Valimi suurus on 4 000 isikut. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik soo ja vanusegrupi järgi.

Statistikaameti rahvastikubaasist, mis sisaldab muu hulgas mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid, saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)).

Kuu

Selles uuringus kogutakse andmeid veebiküsimustikuga, millele saab vastata kuu esimesest tööpäevast kuni 14. kuupäevani (k.a).
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse kuuluvatele inimestele e-kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, millal saab küsimustikule veebis vastata. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile.

Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse LimeSurvey rakendust. Küsimustik on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö raames kogutakse andmeid kuuküsimustikuga 1514 "Tarbijabaromeeter".
Uuringule saab vastata nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.
Uuringus osalemine on vabatahtlik ja küsimustele vastamisel loodetakse kodanikukohusele.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Sisendandmete loogilist seotust kontrollitakse vastavalt kvaliteedinõuetele: kontrollitakse sisemist sidusust, kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Andmeid valideeritakse ka Euroopa Komisjoni nõuete kohaselt, andmed läbivad loogilised kontrollid EDAMISe kaudu saatmisel.

Tarbijabaromeetri uuringus arvutatakse isikukaal, mille alusel saadakse üldkogumi hinnangud. Isikukaal arvutatakse kolmes etapis:

• disainikaalu arvutus, mis näitab, mitut üldkogumi objekti valimisse kuuluv isik esindab;
• kao kompenseerimine, mille käigus jagatakse disainikaal vastamistõenäosusega;
• kalibreerimine, mis korrigeerib kaoga kompenseeritud kaale selliselt, et kaalude summa peegeldaks soo-vanusjaotuses tegelikke üldkogumi arve.

Arvutatakse ja registritest võetakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks.

Andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Kuni 2026. aasta aprillini korraldas tarbijabaromeetri uuringut Eesti konjunktuuriinstituut.

Maist juulini 2026 toimub veebiküsitlusega samal ajal ka telefoniküsitlus, et hinnata, kas ja kuidas kogumismeetod tulemusi mõjutab. Kõigile telefoniküsitluse valimisse sattunud inimestele saadetakse enne uuringu algust e-kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, mis ajavahemikul küsitleja ühendust võtab. Veebi- ja telefoniküsitlusse valitud inimesed ei kattu. Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse vastaja nõusolekul. Telefoniintervjuud teevad statistikaameti telefoniküsitlejad, kes on saanud asjakohase väljaõppe.