Põllumajandussaaduste arvepidamine
Kiirviited
- Eesmärk
- Uuringu liik
- Statistika esitus
- Mõõtühik
- Vaatlusperiood
- Õiguslik alus
- Konfidentsiaalsus
- Avaldamispõhimõtted
- Levitamissagedus
- Kättesaadavus
- Kvaliteedijuhtimine
- Asjakohasus
- Täpsus ja usaldusväärsus
- Ajakohasus ja õigeaegsus
- Võrreldavus ja sidusus
- Kulud ja koormus
- Andmete revisjon
- Statistiline töötlemine
- Märkused
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Ege Kirs
Kontaktisiku ametinimetus: Põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: ege.kirs@stat.ee
Telefon: 5359 9845
Metaandmete kinnitamise kuupäev 20.02.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 19.11.2025
Eesmärk
Teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduses. Regionaal- ja põllumajandusministeerium kasutab põllumajandussaaduste arvepidamise andmeid riigi isevarustatuse taseme arvutamisel, mis on toidujulgeoleku seisukohalt oluline näitaja (nii varustuskindluse strateegias kui ka riigikaitse tegevuskavas). Tarbimise andmed annavad ülevaate riigi vajadustest ja tarbimise trendidest. Samuti kasutab regionaal- ja põllumajandusministeerium neid andmeid arengukavade koostamisel (sh mõõdikutes ja indikaatorites) ning analüüside tegemisel.
Uuringu liik
Teiste tööde andmetel põhinev töö
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Teravilja, mee, õliseemne, munade, liha, piima ja piimatoodete, värske köögivilja, värske puuvilja ja marjade, kartuli ressursi ja kasutamise näitajad (olenevalt metoodikast osaliselt koos põhitooteks teisendatud töödeldud toodetega): toodang, import (sellest import ELi riikidest), eksport (sellest eksport ELi riikidesse), varude muutus, kadu, tarbimine seemnena ja loomasöödana, tööstuslik tarbimine, inimtarbimine.
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Kaetud sektorid (S.3.3)
Põllumajandus
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Import, eksport – põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus
Inimtarbimine – põllumajandussaaduste tarbimine inimese poolt
Kadu – majapidamises ja mitmesugustel turustusetappidel (transportimisel, ladustamisel, pakkimisel, kuivatamisel, töötlemisel) tekkinud kadu
Toodang – Eesti territooriumil toodetud põllumajandussaadused
Tarbimine haudemunana – haudurisse pandud munad
Tarbimine kokku – tarbimine seemne, haudemuna ja söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu
Tarbimine loomasöödana – põllumajandussaaduste kogused (toor- või töödeldud kujul), mis on kasutatud loomasöödaks ja/või loomasööda tootmiseks
Tarbimine seemnena – külvatud seemne kogus (nii omatoodetud kui ka ostetud)
Tööstuslik tarbimine – põllumajandussaaduste kogused alkoholjookide (sh õlle) ja muude toodete, v.a toidu ja loomasööda valmistamiseks
Varude muutus – põllumajandussaaduste varud perioodi lõpul miinus varud perioodi algul
Inimtarbimine – põllumajandussaaduste tarbimine inimese poolt
Kadu – majapidamises ja mitmesugustel turustusetappidel (transportimisel, ladustamisel, pakkimisel, kuivatamisel, töötlemisel) tekkinud kadu
Toodang – Eesti territooriumil toodetud põllumajandussaadused
Tarbimine haudemunana – haudurisse pandud munad
Tarbimine kokku – tarbimine seemne, haudemuna ja söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu
Tarbimine loomasöödana – põllumajandussaaduste kogused (toor- või töödeldud kujul), mis on kasutatud loomasöödaks ja/või loomasööda tootmiseks
Tarbimine seemnena – külvatud seemne kogus (nii omatoodetud kui ka ostetud)
Tööstuslik tarbimine – põllumajandussaaduste kogused alkoholjookide (sh õlle) ja muude toodete, v.a toidu ja loomasööda valmistamiseks
Varude muutus – põllumajandussaaduste varud perioodi lõpul miinus varud perioodi algul
Statistiline üksus (S.3.5)
Terve tootmisahel alates põllumajandustootjast kuni kasutajani
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Põllumajanduslikud majapidamised, kauplejad, kokkuostjad ja töötlejad
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
Taimekasvatussaadused 1999–…
Liha, munad 2002–…
Piim ja piimasaadused 2003–…
Mesi 1999–…
Liha, munad 2002–…
Piim ja piimasaadused 2003–…
Mesi 1999–…
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Mõõtühik
Kogus – tonn
Vaatlusperiood
Aasta
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus.
Alates 2025. aastast tehakse teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmetega seotud töid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1538.
Alates 2025. aastast tehakse teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmetega seotud töid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1538.
Andmete jagamine (S.6.2)
Ei jagata
Konfidentsiaalsus
Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.
Avaldamispõhimõtted
Avaldamiskalender (S.8.1)
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)
Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.
Andmete kättesaadavus (S.8.3)
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.
Levitamissagedus
Aasta
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus/ Põllumajandussaaduste ressurss ja kasutamine tabelites
PM20: Teraviljade ressurss ja kasutamine liigi järgi;
PM29: Mee ressurss ja kasutamine;
PM31: Kartuli ressurss ja kasutamine;
PM33: Värske köögivilja ressurss ja kasutamine;
PM34: Värske puuvilja ja marja ressurss ja kasutamine;
PM37: Õliseemnete ressurss ja kasutamine liigi järgi;
PM42: Liha ressurss ja kasutamine liigi järgi;
PM45: Muna ressurss ja kasutamine;
PM47: Piim ja piimatoodete ressurss ja kasutamine toote järgi.
PM20: Teraviljade ressurss ja kasutamine liigi järgi;
PM29: Mee ressurss ja kasutamine;
PM31: Kartuli ressurss ja kasutamine;
PM33: Värske köögivilja ressurss ja kasutamine;
PM34: Värske puuvilja ja marja ressurss ja kasutamine;
PM37: Õliseemnete ressurss ja kasutamine liigi järgi;
PM42: Liha ressurss ja kasutamine liigi järgi;
PM45: Muna ressurss ja kasutamine;
PM47: Piim ja piimatoodete ressurss ja kasutamine toote järgi.
Andmetabelid – konsultatsioonid (S.10.3.1)
Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 1749 korda, 2023. aastal 1821 korda, 2022. aastal 2393 korda, 2021. aastal 2444 korda, 2020. aastal 2197 korda, 2019. aastal 3002 korda ja 2018. aastal 2623 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Muu levitamine (S.10.5)
Andmed on sisendiks statistikatööle 10601 "Materjalivoo arvepidamine".
Eurostatile esitatakse teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmed novembris (N + 1). Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe veebivormide kaudu.
Eurostatile esitatakse teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmed novembris (N + 1). Andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe veebivormide kaudu.
Metaandmed – konsultatsioonid (S.10.5.1)
Põllumajandussaaduste arvepidamise metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 54 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmete koostamisel on aluseks Crop production - Handbook to compile supply balance sheets, , 2022.
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Vastavalt kokkuleppele Eurostatiga koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta iga kolme aasta tagant. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse Eurostati veebilehel Crop balance sheets.
Vastavalt kokkuleppele Eurostatiga koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta iga kolme aasta tagant. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse Eurostati veebilehel Crop balance sheets.
Kvaliteedijuhtimine
Kvaliteedi tagamine (S.11.1)
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.
Kvaliteedi hindamine (S.11.2)
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.
Asjakohasus
Tarbijate vajadused (S.12.1)
Euroopa tasandil kasutatakse teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmeid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduses.
Eesti-siseselt on avaliku huvi peamine esindaja regionaal- ja põllumajandusministeerium, kes kasutab põllumajandussaaduste arvepidamise andmeid riigi isevarustatuse taseme arvutamisel, mis on toidujulgeoleku seisukohalt oluline näitaja (nii varustuskindluse strateegias kui ka riigikaitse tegevuskavas). Tarbimise andmed annavad ülevaate riigi vajadustest ja tarbimise trendidest. Samuti kasutab regionaal- ja põllumajandusministeerium neid andmeid arengukavade koostamisel (sh mõõdikutes ja indikaatorites) ning analüüside tegemisel.
Eesti-siseselt on avaliku huvi peamine esindaja regionaal- ja põllumajandusministeerium, kes kasutab põllumajandussaaduste arvepidamise andmeid riigi isevarustatuse taseme arvutamisel, mis on toidujulgeoleku seisukohalt oluline näitaja (nii varustuskindluse strateegias kui ka riigikaitse tegevuskavas). Tarbimise andmed annavad ülevaate riigi vajadustest ja tarbimise trendidest. Samuti kasutab regionaal- ja põllumajandusministeerium neid andmeid arengukavade koostamisel (sh mõõdikutes ja indikaatorites) ning analüüside tegemisel.
Tarbijate rahulolu (S.12.2)
Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Andmete täielikkus (S.12.3)
Andmed vastavad käsiraamatu Crop production - Handbook to compile supply balance sheets ja muude Eurostati juhistega ettenähtud eeskirjadele.
Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)
Ei arvutata
Täpsus ja usaldusväärsus
Andmete üldine täpsus (S.13.1)
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse. Lisaks mõõdetavatele näitajatele (toodang, import, eksport) kasutatakse mudelil põhinevaid põhjendatud hinnanguid.
Valikuviga (S.13.2)
Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.
Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)
Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.
Valikust sõltumatu viga (S.13.3)
Ei ole rakendatav
Kaetuse viga (S.13.3.1)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste tööde koondandmetel.
Ülekaetuse määr (S.13.3.3.1)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste tööde koondandmetel.
Mõõtmisviga (S.13.3.2)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste tööde koondandmetel.
Mittevastamise viga (S.13.3.3)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste tööde koondandmetel.
Üksuste mittevastamise määr (S.13.3.3.1a)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste tööde koondandmetel.
Üksikule küsimusele mittevastamise määr (S.13.3.3.2a)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste tööde koondandmetel.
Töötlusviga (S.13.3.4)
Ei ole rakendatav
Mudeli oletuse viga (S.13.3.5)
Ei rakendata
Ajakohasus ja õigeaegsus
Ajakohasus (S.14.1)
Andmete avaldamisajad on täpsustamisel. Avaldamisel kasutatakse aasta toodangute ja väliskaubanduse andmeid, seega on kõige varasem avaldamisaeg pärast nende valmimist. Andmed avaldatakse esimesel võimalusel, kuid kõik andmed hiljemalt järgneva aasta novembris.
Esmaste tulemuste viitaeg (S.14.1.1)
Andmed avaldatakse esimesel võimalusel, kuid kõik andmed hiljemalt järgneva aasta novembris.
Lõplike tulemuste viitaeg (S.14.1.2a)
Andmed avaldatakse esimesel võimalusel, kuid kõik andmed hiljemalt järgneva aasta novembris.
Õigeaegsus (S.14.2)
Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.
Andmete avaldamise õigeaegsus (S.14.2.1a)
Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.
Võrreldavus ja sidusus
Geograafiline võrreldavus (S.15.1)
Teravilja ja õliseemnete ressursi ja arvepidamise andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Teiste näitajate kohta ELi tasemel võrreldavat statistikat ei toodeta.
Ajaline võrreldavus (S.15.2)
Alates 2017. aastast ei ole teravilja ja õliseemnete ressursi andmed metoodika muudatuse tõttu otseselt võrreldavad.
Alates 2017. aastast on ressursi ja kasutamise arvestuse metoodikat täpsustatud vastavalt Eurostati juhenditele:
- arvestuse aluseks on kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember);
- hõlmatakse ainult osa teravilja- ja õliseemnekultuuridest;
- teravilja ressursi ja kasutamise arvestuses hõlmatakse ainult esimese taseme töödeldud tooted, nagu näiteks jahu.
Kalendriaastapõhine arvestus on alates 2017/2018. aastast kasutusele võetud ka teiste taimekasvatussaaduste puhul. Seetõttu ei ole otseselt võrreldavad perioodi alguse ja lõpu varude koguste andmed. Kuna tarbimise arvestuses osaleb varude muutus, on tarbimise andmed ikkagi võrreldavad. Alates 2015. aastast ei ole kajastatud puuvilja ja köögivilja varude muutuse andmeid usaldusväärsete andmete puudumise tõttu, kuid tarbimise trendi võrreldavust need ei mõjuta.
Alates 2017. aastast on ressursi ja kasutamise arvestuse metoodikat täpsustatud vastavalt Eurostati juhenditele:
- arvestuse aluseks on kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember);
- hõlmatakse ainult osa teravilja- ja õliseemnekultuuridest;
- teravilja ressursi ja kasutamise arvestuses hõlmatakse ainult esimese taseme töödeldud tooted, nagu näiteks jahu.
Kalendriaastapõhine arvestus on alates 2017/2018. aastast kasutusele võetud ka teiste taimekasvatussaaduste puhul. Seetõttu ei ole otseselt võrreldavad perioodi alguse ja lõpu varude koguste andmed. Kuna tarbimise arvestuses osaleb varude muutus, on tarbimise andmed ikkagi võrreldavad. Alates 2015. aastast ei ole kajastatud puuvilja ja köögivilja varude muutuse andmeid usaldusväärsete andmete puudumise tõttu, kuid tarbimise trendi võrreldavust need ei mõjuta.
Võrreldavate aegridade pikkus (S.15.2.1a)
PM20: Teraviljade ressurss ja kasutamine liigi järgi – alates 2017. aastast;
PM29: Mee ressurss ja kasutamine – alates 2017. aastast;
PM31: Kartuli ressurss ja kasutamine – alates 2018. aastast;
PM33: Värske köögivilja ressurss ja kasutamine – alates 2017. aastast;
PM34: Värske puuvilja ja marja ressurss ja kasutamine – alates 2017. aastast;
PM37: Õliseemnete ressurss ja kasutamine liigi järgi – alates 2017. aastast;
PM42: Liha ressurss ja kasutamine liigi järgi – alates 2002. aastast;
PM45: Muna ressurss ja kasutamine – alates 2002. aastast;
PM47: Piim ja piimatoodete ressurss ja kasutamine toote järgi – alates 2003. aastast.
PM29: Mee ressurss ja kasutamine – alates 2017. aastast;
PM31: Kartuli ressurss ja kasutamine – alates 2018. aastast;
PM33: Värske köögivilja ressurss ja kasutamine – alates 2017. aastast;
PM34: Värske puuvilja ja marja ressurss ja kasutamine – alates 2017. aastast;
PM37: Õliseemnete ressurss ja kasutamine liigi järgi – alates 2017. aastast;
PM42: Liha ressurss ja kasutamine liigi järgi – alates 2002. aastast;
PM45: Muna ressurss ja kasutamine – alates 2002. aastast;
PM47: Piim ja piimatoodete ressurss ja kasutamine toote järgi – alates 2003. aastast.
Valdkonnaülene sidusus (S.15.3)
Kuna põllumajandussaaduste arvepidamise sisendina kasutatakse teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid, siis on arvepidamine muu põllumajandusstatistikaga sidus. Saagi/toodangu andmed pärinevad põllumajanduse tootmisstatistikast. Impordi ja ekspordi andmed pärinevad väliskaubandusstatistikast. Teravilja, kartuli, muna, liha ja piimatoodete ressursi ja kasutamise arvestusse on kaasatud töödeldud tooted, teisendades need Eurostati tehniliste koefitsientide abil põhitooteks. Loomasöödaks kulutatud sööda kogus on sidus loomade arvu muutusega, sest see määratakse loomühikute muutuse järgi (kui loomasöödaks kulutatud sööda kogus ei ole arvutuslikult leitud teiste bilansikirjete kaudu).
Sidusus – lühemate perioodide statistika ja aastastatistika (S.15.3.1)
Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.
Sidusus – rahvamajanduse arvepidamised (S.15.3.2)
Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.
Sisemine sidusus (S.15.4)
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Tarbimine kokku leitakse alati arvutuslikult teiste kirjete alusel. Vastavalt olemasolevatele andmetele võib arvutuslik olla ka mõni teine bilansi kirje.
Kulud ja koormus
Kuna töö põhineb teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid ei arvutata statistikatööde lõikes.
Kulusid ei arvutata statistikatööde lõikes.
Andmete revisjon
Andmete revisjoni põhimõtted (S.17.1)
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
Andmete revisjoni praktika (S.17.2)
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.
Andmete revisjoni keskmine suurus (S.17.2.1a)
Ei ole rakendatav
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Põllumajandussaaduste arvepidamine põhineb koondandmetel.
Lähteandmeteks on järgmiste statistikatööde andmed:
„Loomakasvatus ja lihatootmine“;
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“;
„Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“;
„Taimekasvatus“;
„Kaupade väliskaubandus“;
"Leibkonna eelarve uuring".
Administratiivseid lähteandmeid ja küsimustikke ei kasutata.
Lähteandmeteks on järgmiste statistikatööde andmed:
„Loomakasvatus ja lihatootmine“;
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“;
„Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“;
„Taimekasvatus“;
„Kaupade väliskaubandus“;
"Leibkonna eelarve uuring".
Administratiivseid lähteandmeid ja küsimustikke ei kasutata.
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Aasta
Andmete kogumine (S.18.3)
Põllumajandussaaduste arvepidamine põhineb koondandmetel, seega andmekogumist ei toimu.
Bilanssides avaldatavad ekspordi ja impordi andmed saadakse tööst „Kaupade väliskaubandus“. Kasutatakse kombineeritud nomenklatuuri (KN) 8-kohalisi koode. Bilanssides kasutatavad KNi koodid lähtuvad Eurostati metoodikast.
Teravilja, kartuli, värske köögi- ja puuvilja ja õliseemne- ja vilja bilanssides kasutatavad kasvupinna, saagi ja saagikuse andmed saadakse tööst „Taimekasvatus“.
Mee bilansis mesilasperede arv ja meetoodang saadakse tööst „Loomakasvatus ja lihatootmine“.
Liha ja muna bilansside toodangu andmed saadakse tööst „Loomakasvatus ja lihatootmine“.
Piima ja piimatoodete bilansi toodangud saadakse tööst „Piim ja selle kasutamise arvepidamine“.
"Leibkonna eelarve uuringu" andmeid kasutatakse (eelkõige odra) tarbimise andmete arvutamisel.
„Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“ andmeid kasutatakse tarbimise andmete arvutamisel.
Bilanssides avaldatavad ekspordi ja impordi andmed saadakse tööst „Kaupade väliskaubandus“. Kasutatakse kombineeritud nomenklatuuri (KN) 8-kohalisi koode. Bilanssides kasutatavad KNi koodid lähtuvad Eurostati metoodikast.
Teravilja, kartuli, värske köögi- ja puuvilja ja õliseemne- ja vilja bilanssides kasutatavad kasvupinna, saagi ja saagikuse andmed saadakse tööst „Taimekasvatus“.
Mee bilansis mesilasperede arv ja meetoodang saadakse tööst „Loomakasvatus ja lihatootmine“.
Liha ja muna bilansside toodangu andmed saadakse tööst „Loomakasvatus ja lihatootmine“.
Piima ja piimatoodete bilansi toodangud saadakse tööst „Piim ja selle kasutamise arvepidamine“.
"Leibkonna eelarve uuringu" andmeid kasutatakse (eelkõige odra) tarbimise andmete arvutamisel.
„Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“ andmeid kasutatakse tarbimise andmete arvutamisel.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Ei ole rakendatav
Andmete koostamine (S.18.5)
Toodangu, väliskaubanduse ja varude andmete alusel arvutatakse tarbimine, mis liigitatakse otstarbe järgi. Vastavalt olemasolevatele andmetele võib arvutuslik olla ka mõni teine bilansi kirje.
Teravilja, kartuli, muna, liha ja piimatoodete ressursi ja kasutamise arvestusse kaasatakse ka töödeldud tooted, teisendades need Eurostati pakutud tehniliste koefitsientide abil põhitooteks.
Teravilja, kartuli ja õliseemne bilansside puhul arvestatakse kadu tavaliselt 1–2% sisetarbimisest. Seemnekulu hinnatakse keskmiste külvinormide ja kasvupindade alusel. Loomasöödaks kuluvaid koguseid hinnatakse loomühikute muutuse alusel. Varude mahtu hinnatakse toodangu muutuse alusel.
Teravilja, kartuli, muna, liha ja piimatoodete ressursi ja kasutamise arvestusse kaasatakse ka töödeldud tooted, teisendades need Eurostati pakutud tehniliste koefitsientide abil põhitooteks.
Teravilja, kartuli ja õliseemne bilansside puhul arvestatakse kadu tavaliselt 1–2% sisetarbimisest. Seemnekulu hinnatakse keskmiste külvinormide ja kasvupindade alusel. Loomasöödaks kuluvaid koguseid hinnatakse loomühikute muutuse alusel. Varude mahtu hinnatakse toodangu muutuse alusel.
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Ei ole rakendatav
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei ole rakendatav
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei ole rakendatav
Märkused
Alates 2025. aastast tehakse teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise andmetega seotud töid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379 ja selle alusel kehtestatud komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1538. Sellega seoses on teravilja ja õliseemnete ressursi ja kasutamise arvestusperioodiks edaspidi saagiaasta ning lisandub ka bilansikirjeid.