Põllumajanduse majanduslik arvepidamine
Kiirviited
Ava kõik atribuudid
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Pille Veidenberg
Kontaktisiku ametinimetus: Põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: pille.veidenberg@stat.ee
Telefon: 5887 2904
Metaandmete kinnitamise kuupäev 30.09.2025
Metaandmete uuendamise kuupäev 30.09.2025
Eesmärk
Statistikatöö eesmärk on anda sisend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine on riigi põllumajanduse majandusliku olukorra, täpsemalt põllumajandusliku tulu hindamise põhivahend, mida kasutatakse ka toetuste arvutamise alusena. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine moodustab ka rahvamajanduse arvepidamise, sh kvartaalse ja regionaalse arvepidamise olulise osa. Põllumajanduse majandusliku arvepidamise tulemused on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava mõõdikute hulgas.
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Põllumajandustoodang, vahetarbimine, bruto- ja netolisandväärtus ning põhivara kulum vastava aasta ja eelmise aasta alushindades;
hüvitised töötajatele, muud tootmisega seotud maksud ja toetused, tootmisteguritulu, tegevuse ülejääk, rendid, makstud ja saadud intressid, ettevõtjatulu vastava aasta hindades;
põllumajandustoodangu ühiku väärtus tootjahindades ja alushindades;
kapitali kogumahutus põhivarasse, palgaline ja palgata tööjõud aastatööjõuühikutes.
Näitajad avaldatakse jooksva aasta ja eelneva aasta hinnas, mis võimaldab eraldi hinnata mahust ja hinnast tulenevaid muutusi.
hüvitised töötajatele, muud tootmisega seotud maksud ja toetused, tootmisteguritulu, tegevuse ülejääk, rendid, makstud ja saadud intressid, ettevõtjatulu vastava aasta hindades;
põllumajandustoodangu ühiku väärtus tootjahindades ja alushindades;
kapitali kogumahutus põhivarasse, palgaline ja palgata tööjõud aastatööjõuühikutes.
Näitajad avaldatakse jooksva aasta ja eelneva aasta hinnas, mis võimaldab eraldi hinnata mahust ja hinnast tulenevaid muutusi.
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Selles töös ei kasutata andmete kogumisel, töötlemisel ega avaldamisel ühtegi klassifikaatorit.
Kaetud sektorid (S.3.3)
Põllumajandus
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Aastatööühik (ATÜ) – töötamine majapidamises 12 kuu jooksul (ühe aasta jooksul) 1800 tundi, see on 225 kaheksatunnist tööpäeva
Alushind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind (tootjahind), millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud selle toote tootmise või müügi eest saadud tootetoetused
Brutolisandväärtus – põllumajanduse majandusharu toodang miinus vahetarbimine kokku
Ettevõtjatulu – tegevuse ülejääk miinus makstud rent ja makstud intressid pluss saadud intressid
Kapitali kogumahutus põhivarasse – põhivara soetused miinus realiseerimised
Netolisandväärtus – brutolisandväärtus miinus põhivara kulum
Põhivara kulum – põhivara hulka kuuluvate kaupade prognoositav kulumine ja vananemine arvestusperioodil. Põhivara kulumit ei arvestata varude ja lõpetamata toodangu, mittetoodetud vara (maa, maavarad, patenteeritud varad) ja põllumajandussaadusi tootvate loomade puhul.
Põllumajanduse majandusharu toodang – põllumajandustoodangu ja eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus
Tegevuse ülejääk – tootmisteguritulu miinus hüvitised töötajaile
Toodang – müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, naturaalne töötasu, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt).
Tootjahind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind
Tootmisteguritulu – netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused
Vahetarbimine – kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtus, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse kulumina.
Alushind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind (tootjahind), millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud selle toote tootmise või müügi eest saadud tootetoetused
Brutolisandväärtus – põllumajanduse majandusharu toodang miinus vahetarbimine kokku
Ettevõtjatulu – tegevuse ülejääk miinus makstud rent ja makstud intressid pluss saadud intressid
Kapitali kogumahutus põhivarasse – põhivara soetused miinus realiseerimised
Netolisandväärtus – brutolisandväärtus miinus põhivara kulum
Põhivara kulum – põhivara hulka kuuluvate kaupade prognoositav kulumine ja vananemine arvestusperioodil. Põhivara kulumit ei arvestata varude ja lõpetamata toodangu, mittetoodetud vara (maa, maavarad, patenteeritud varad) ja põllumajandussaadusi tootvate loomade puhul.
Põllumajanduse majandusharu toodang – põllumajandustoodangu ja eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus
Tegevuse ülejääk – tootmisteguritulu miinus hüvitised töötajaile
Toodang – müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, naturaalne töötasu, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt).
Tootjahind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind
Tootmisteguritulu – netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused
Vahetarbimine – kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtus, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse kulumina.
Statistiline üksus (S.3.5)
Põllumajanduslik majapidamine;
põllumajanduslik väikeüksus;
põllumajandust teenindav ettevõte
põllumajanduslik väikeüksus;
põllumajandust teenindav ettevõte
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Põllumajanduse majanduslik arvepidamine hõlmab kõiki põllumajanduslikke majapidamisi ja põllumajanduslikke väikeüksusi ning ka üksusi, mille põhitegevusala on põllumajandust teenindavad tegevused.
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
1995–…
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst).
Andmete jagamine (S.6.2)
Ei jagata
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduse majanduslik arvepidamine tabelites
PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud ja
PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades.
PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud ja
PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades.
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 586 korda, 2023. aastal 405 korda, 2022. aastal 679 korda, 2021. aastal 780 korda, 2020. aastal 1018 korda, 2019. aastal 1130 korda ja 2018. aastal 1029 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Muu levitamine (S.10.5)
Andmed edastatakse Eurostatile vastavalt ELi õigusakti (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") nõuetele. Andmeid edastatakse koos nende avaldamisega statistika andmebaasis, st kolm korda: novembris N (N = vaatlusaasta) esimene prognoos, märtsis N + 1 teine prognoos ja septembris N + 1 lõplikud andmed.
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 20405 „Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“, 20406 „Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 20405 „Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“, 20406 „Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Põllumajanduse majandusliku arvepidamise metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 56 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse käsiraamat: Economic accounts for agriculture manual, 2024.
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 138/2004 koostatakse iga viie aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 138/2004 koostatakse iga viie aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Sisendina kasutatakse järgmiste statistikatööde andmeid koondandmetena:
„Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“ (tööjõud);
„Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (põllumajandusettevõtete müügitulu liigiti, kulud, tööjõud);
„Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“ (ostuhinnaindeksid);
„Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ (tootjahinnaindeksid);
„Loomakasvatus ja lihatootmine“ (loomade arv ja kõik muutused liigiti (arvuliselt ja eluskaalus), sh veised (sh piimalehmad), sead, lambad ja kitsed, linnud; piimatoodang; munatoodang, varu ja kasutamine; mee- ja vahatoodang; villatoodang ja loomade kokkuostuhind);
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“ (kokkuostetud piima kogus ja hind);
„Põllumajanduse struktuuriuuring“ (tööjõud);
„Põllumajandusloendus“ (tööjõud);
„Taimekasvatus“ (põllumajanduskultuuride saak ja kasvupind);
„Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ (kulumi ja kapitalimahutuste andmed, FISIM);
„Kaupade väliskaubandus“ (põllumajandussaaduste impordi ja ekspordi andmed);
„Tööjõu-uuring“ (tööjõud).
Kasutatakse ka administratiivandmeid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist saadakse toote-, tootmis- ja investeeringutoetuste koondandmed, maaelu teadmuskeskusest teravilja ja rapsi kokkuostuhindade andmed.
„Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“ (tööjõud);
„Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (põllumajandusettevõtete müügitulu liigiti, kulud, tööjõud);
„Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“ (ostuhinnaindeksid);
„Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ (tootjahinnaindeksid);
„Loomakasvatus ja lihatootmine“ (loomade arv ja kõik muutused liigiti (arvuliselt ja eluskaalus), sh veised (sh piimalehmad), sead, lambad ja kitsed, linnud; piimatoodang; munatoodang, varu ja kasutamine; mee- ja vahatoodang; villatoodang ja loomade kokkuostuhind);
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“ (kokkuostetud piima kogus ja hind);
„Põllumajanduse struktuuriuuring“ (tööjõud);
„Põllumajandusloendus“ (tööjõud);
„Taimekasvatus“ (põllumajanduskultuuride saak ja kasvupind);
„Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ (kulumi ja kapitalimahutuste andmed, FISIM);
„Kaupade väliskaubandus“ (põllumajandussaaduste impordi ja ekspordi andmed);
„Tööjõu-uuring“ (tööjõud).
Kasutatakse ka administratiivandmeid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist saadakse toote-, tootmis- ja investeeringutoetuste koondandmed, maaelu teadmuskeskusest teravilja ja rapsi kokkuostuhindade andmed.
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Aasta
Andmete kogumine (S.18.3)
Kasutatakse teiste uuringute andmeid (koondandmetena).
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt ja maaelu teadmuskeskuselt saadakse andmed e-postiga.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt ja maaelu teadmuskeskuselt saadakse andmed e-postiga.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.
Andmete koostamine (S.18.5)
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Analüüsis kasutatavad põhilised arvutatavad näitajad on järgmised:
toodangu väärtused alushinnas arvutatakse, liites toote väärtusele selle toote tootetoetused;
brutolisandväärtus arvutatakse, lahutades põllumajanduse majandusharu toodangust vahetarbimise summa;
ettevõtjatulu arvutatakse, lahutades tegevuse ülejäägist makstud rendi ja makstud intressid ning liites juurde saadud intressid;
kapitali kogumahutus põhivarasse arvutatakse, lahutades põhivara soetustest realiseerimised;
netolisandväärtus arvutatakse, lahutades brutolisandväärtusest põhivara kulumi;
põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus arvutatakse, liites põllumajandustoodangu väärtusele eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu väärtuse;
tegevuse ülejääk arvutatakse, lahutades tootmisteguritulust hüvitised töötajaile;
tootmisteguritulu arvutatakse, lahutades netolisandväärtusest muud tootmismaksud ja liites muud tootmistoetused;
toodangu väärtus arvutatakse võimalusel, korrutades toodangu koguse hinnaga. Hind arvutatakse üldjuhul hinnaindeksi kaudu. Toodangu väärtuse hulka kuuluvad müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse ka üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt);
toodangu väärtused alushinnas arvutatakse, liites toote väärtusele selle toote tootetoetused;
brutolisandväärtus arvutatakse, lahutades põllumajanduse majandusharu toodangust vahetarbimise summa;
ettevõtjatulu arvutatakse, lahutades tegevuse ülejäägist makstud rendi ja makstud intressid ning liites juurde saadud intressid;
kapitali kogumahutus põhivarasse arvutatakse, lahutades põhivara soetustest realiseerimised;
netolisandväärtus arvutatakse, lahutades brutolisandväärtusest põhivara kulumi;
põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus arvutatakse, liites põllumajandustoodangu väärtusele eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu väärtuse;
tegevuse ülejääk arvutatakse, lahutades tootmisteguritulust hüvitised töötajaile;
tootmisteguritulu arvutatakse, lahutades netolisandväärtusest muud tootmismaksud ja liites muud tootmistoetused;
toodangu väärtus arvutatakse võimalusel, korrutades toodangu koguse hinnaga. Hind arvutatakse üldjuhul hinnaindeksi kaudu. Toodangu väärtuse hulka kuuluvad müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse ka üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt);
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Ei rakendata
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei korrigeerita
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei korrigeerita