Põllumajanduse majanduslik arvepidamine
Kiirviited
- Eesmärk
- Uuringu liik
- Statistika esitus
- Mõõtühik
- Vaatlusperiood
- Õiguslik alus
- Konfidentsiaalsus
- Avaldamispõhimõtted
- Levitamissagedus
- Kättesaadavus
- Kvaliteedijuhtimine
- Asjakohasus
- Täpsus ja usaldusväärsus
- Ajakohasus ja õigeaegsus
- Võrreldavus ja sidusus
- Kulud ja koormus
- Andmete revisjon
- Statistiline töötlemine
- Märkused
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Pille Veidenberg
Kontaktisiku ametinimetus: Põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: pille.veidenberg@stat.ee
Telefon: 5887 2904
Metaandmete kinnitamise kuupäev 30.09.2025
Metaandmete uuendamise kuupäev 30.09.2025
Eesmärk
Statistikatöö eesmärk on anda sisend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine on riigi põllumajanduse majandusliku olukorra, täpsemalt põllumajandusliku tulu hindamise põhivahend, mida kasutatakse ka toetuste arvutamise alusena. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine moodustab ka rahvamajanduse arvepidamise, sh kvartaalse ja regionaalse arvepidamise olulise osa. Põllumajanduse majandusliku arvepidamise tulemused on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava mõõdikute hulgas.
Uuringu liik
Mitmel allikal põhinev töö
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Põllumajandustoodang, vahetarbimine, bruto- ja netolisandväärtus ning põhivara kulum vastava aasta ja eelmise aasta alushindades;
hüvitised töötajatele, muud tootmisega seotud maksud ja toetused, tootmisteguritulu, tegevuse ülejääk, rendid, makstud ja saadud intressid, ettevõtjatulu vastava aasta hindades;
põllumajandustoodangu ühiku väärtus tootjahindades ja alushindades;
kapitali kogumahutus põhivarasse, palgaline ja palgata tööjõud aastatööjõuühikutes.
Näitajad avaldatakse jooksva aasta ja eelneva aasta hinnas, mis võimaldab eraldi hinnata mahust ja hinnast tulenevaid muutusi.
hüvitised töötajatele, muud tootmisega seotud maksud ja toetused, tootmisteguritulu, tegevuse ülejääk, rendid, makstud ja saadud intressid, ettevõtjatulu vastava aasta hindades;
põllumajandustoodangu ühiku väärtus tootjahindades ja alushindades;
kapitali kogumahutus põhivarasse, palgaline ja palgata tööjõud aastatööjõuühikutes.
Näitajad avaldatakse jooksva aasta ja eelneva aasta hinnas, mis võimaldab eraldi hinnata mahust ja hinnast tulenevaid muutusi.
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Selles töös ei kasutata andmete kogumisel, töötlemisel ega avaldamisel ühtegi klassifikaatorit.
Kaetud sektorid (S.3.3)
Põllumajandus
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Aastatööühik (ATÜ) – töötamine majapidamises 12 kuu jooksul (ühe aasta jooksul) 1800 tundi, see on 225 kaheksatunnist tööpäeva
Alushind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind (tootjahind), millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud selle toote tootmise või müügi eest saadud tootetoetused
Brutolisandväärtus – põllumajanduse majandusharu toodang miinus vahetarbimine kokku
Ettevõtjatulu – tegevuse ülejääk miinus makstud rent ja makstud intressid pluss saadud intressid
Kapitali kogumahutus põhivarasse – põhivara soetused miinus realiseerimised
Netolisandväärtus – brutolisandväärtus miinus põhivara kulum
Põhivara kulum – põhivara hulka kuuluvate kaupade prognoositav kulumine ja vananemine arvestusperioodil. Põhivara kulumit ei arvestata varude ja lõpetamata toodangu, mittetoodetud vara (maa, maavarad, patenteeritud varad) ja põllumajandussaadusi tootvate loomade puhul.
Põllumajanduse majandusharu toodang – põllumajandustoodangu ja eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus
Tegevuse ülejääk – tootmisteguritulu miinus hüvitised töötajaile
Toodang – müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, naturaalne töötasu, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt).
Tootjahind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind
Tootmisteguritulu – netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused
Vahetarbimine – kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtus, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse kulumina.
Alushind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind (tootjahind), millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud selle toote tootmise või müügi eest saadud tootetoetused
Brutolisandväärtus – põllumajanduse majandusharu toodang miinus vahetarbimine kokku
Ettevõtjatulu – tegevuse ülejääk miinus makstud rent ja makstud intressid pluss saadud intressid
Kapitali kogumahutus põhivarasse – põhivara soetused miinus realiseerimised
Netolisandväärtus – brutolisandväärtus miinus põhivara kulum
Põhivara kulum – põhivara hulka kuuluvate kaupade prognoositav kulumine ja vananemine arvestusperioodil. Põhivara kulumit ei arvestata varude ja lõpetamata toodangu, mittetoodetud vara (maa, maavarad, patenteeritud varad) ja põllumajandussaadusi tootvate loomade puhul.
Põllumajanduse majandusharu toodang – põllumajandustoodangu ja eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus
Tegevuse ülejääk – tootmisteguritulu miinus hüvitised töötajaile
Toodang – müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, naturaalne töötasu, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt).
Tootjahind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind
Tootmisteguritulu – netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused
Vahetarbimine – kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtus, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse kulumina.
Statistiline üksus (S.3.5)
Põllumajanduslik majapidamine;
põllumajanduslik väikeüksus;
põllumajandust teenindav ettevõte
põllumajanduslik väikeüksus;
põllumajandust teenindav ettevõte
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Põllumajanduse majanduslik arvepidamine hõlmab kõiki põllumajanduslikke majapidamisi ja põllumajanduslikke väikeüksusi ning ka üksusi, mille põhitegevusala on põllumajandust teenindavad tegevused.
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
1995–…
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Mõõtühik
Rahalised näitajad – euro;
kogus – tonn (t);
tööhõive – aastatööühik (ATÜ)
kogus – tonn (t);
tööhõive – aastatööühik (ATÜ)
Vaatlusperiood
Aasta
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst).
Andmete jagamine (S.6.2)
Ei jagata
Konfidentsiaalsus
Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.
Avaldamispõhimõtted
Avaldamiskalender (S.8.1)
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)
Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.
Andmete kättesaadavus (S.8.3)
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.
Levitamissagedus
Aasta
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduse majanduslik arvepidamine tabelites
PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud ja
PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades.
PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud ja
PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades.
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 586 korda, 2023. aastal 405 korda, 2022. aastal 679 korda, 2021. aastal 780 korda, 2020. aastal 1018 korda, 2019. aastal 1130 korda ja 2018. aastal 1029 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Muu levitamine (S.10.5)
Andmed edastatakse Eurostatile vastavalt ELi õigusakti (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") nõuetele. Andmeid edastatakse koos nende avaldamisega statistika andmebaasis, st kolm korda: novembris N (N = vaatlusaasta) esimene prognoos, märtsis N + 1 teine prognoos ja septembris N + 1 lõplikud andmed.
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 20405 „Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“, 20406 „Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 20405 „Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“, 20406 „Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Põllumajanduse majandusliku arvepidamise metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 56 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse käsiraamat: Economic accounts for agriculture manual, 2024.
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 138/2004 koostatakse iga viie aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 138/2004 koostatakse iga viie aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.
Kvaliteedijuhtimine
Kvaliteedi tagamine (S.11.1)
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.
Kvaliteedi hindamine (S.11.2)
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (_Generic Statistical Business Process Model_ – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.
Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.
Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.
Asjakohasus
Tarbijate vajadused (S.12.1)
Eesti-siseselt on avaliku huvi peamine esindaja regionaal- ja põllumajandusministeerium. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine on riigi põllumajanduse majandusliku olukorra, täpsemalt põllumajandusliku tulu hindamise põhivahend, mida kasutatakse ka toetuste arvutamise alusena.
Põllumajanduse majanduslik arvepidamine moodustab rahvamajanduse arvepidamise, sh kvartaalse ja regionaalse arvepidamise olulise osa.
Põllumajanduse majandusarvestusest leitav põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega on riikliku põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) mõõdik.
Põllumajanduse majandusarvestusest leitav tootmisteguritulu ehk tootlikkus on ÜRO eesmärkide põhjal määratav säästva arengu näitaja.
Põllumajanduse majandusarvestuse näitajad on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 mõju- ja kontekstindikaatorite hulgas.
Põllumajanduse majandusliku arvestuse ühikuhindadega seotud infot esitatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.
Põllumajanduse majandusarvestuse andmeid kasutatakse põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksite ja tootmise vahendite ostuhinnaindeksite ning põllumajandussaaduste koguselise arvepidamise koostamisel.
Põllumajanduse majanduslik arvepidamine moodustab rahvamajanduse arvepidamise, sh kvartaalse ja regionaalse arvepidamise olulise osa.
Põllumajanduse majandusarvestusest leitav põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega on riikliku põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) mõõdik.
Põllumajanduse majandusarvestusest leitav tootmisteguritulu ehk tootlikkus on ÜRO eesmärkide põhjal määratav säästva arengu näitaja.
Põllumajanduse majandusarvestuse näitajad on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 mõju- ja kontekstindikaatorite hulgas.
Põllumajanduse majandusliku arvestuse ühikuhindadega seotud infot esitatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.
Põllumajanduse majandusarvestuse andmeid kasutatakse põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksite ja tootmise vahendite ostuhinnaindeksite ning põllumajandussaaduste koguselise arvepidamise koostamisel.
Tarbijate rahulolu (S.12.2)
Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Andmete täielikkus (S.12.3)
Seadusandluse (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped"), käsiraamatu (vt "Metoodikadokumendid") ja muude Eurostati juhistega ettenähtud nõuded on täidetud. Kõik seadusega ettenähtud näitajad on kogutud ja Eurostatile edastatud.
Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)
Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).
Täpsus ja usaldusväärsus
Andmete üldine täpsus (S.13.1)
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.
Valikuviga (S.13.2)
Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.
Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)
Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.
Valikust sõltumatu viga (S.13.3)
Ei arvutata
Kaetuse viga (S.13.3.1)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.
Ülekaetuse määr (S.13.3.3.1)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.
Mõõtmisviga (S.13.3.2)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.
Mittevastamise viga (S.13.3.3)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.
Üksuste mittevastamise määr (S.13.3.3.1a)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.
Üksikule küsimusele mittevastamise määr (S.13.3.3.2a)
Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.
Töötlusviga (S.13.3.4)
Ei ole rakendatav
Mudeli oletuse viga (S.13.3.5)
Ei ole rakendatav
Ajakohasus ja õigeaegsus
Ajakohasus (S.14.1)
Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele koostab statistikaamet põllumajanduse majanduslikku arvepidamist koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga.
Jooksva kalendriaasta esialgsed tulemused sama aasta novembriks ja kalendriaasta teise prognoosi tulemused järgmise aasta märtsiks (T + 92 päeva) koondab regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Kalendriaasta lõpptulemused järgneva aasta septembriks (T + 273 päeva) koondab statistikaamet.
Jooksva kalendriaasta esialgsed tulemused sama aasta novembriks ja kalendriaasta teise prognoosi tulemused järgmise aasta märtsiks (T + 92 päeva) koondab regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Kalendriaasta lõpptulemused järgneva aasta septembriks (T + 273 päeva) koondab statistikaamet.
Esmaste tulemuste viitaeg (S.14.1.1)
Jooksva kalendriaasta esialgsed tulemused avaldatakse sama aasta novembriks.
Lõplike tulemuste viitaeg (S.14.1.2a)
Kalendriaasta lõpptulemused avaldatakse järgneva aasta septembriks (T + 273 päeva).
Õigeaegsus (S.14.2)
Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.
Andmete avaldamise õigeaegsus (S.14.2.1a)
Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.
Võrreldavus ja sidusus
Geograafiline võrreldavus (S.15.1)
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat.
Ajaline võrreldavus (S.15.2)
Põllumajandustulu näitajad on ajaliselt võrreldavad.
Üksikute toodanguliikide osas on arvestust täpsustatud:
- alates 2017. aastast on kartuli arvestust täpsustatud, mistõttu kartuli andmed ei ole varasemate aastatega detailselt võrreldavad;
- alates 2015. aastast on puukooli toodangu arvestusmetoodika muutunud, mistõttu puukoolide andmed ei ole varasemate aastatega detailselt võrreldavad;
- kuni 2014. aastani on muu taimekasvatustoodang näidatud põhuna, alates 2015. aastast on see ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid jms.
Üksikute toodanguliikide osas on arvestust täpsustatud:
- alates 2017. aastast on kartuli arvestust täpsustatud, mistõttu kartuli andmed ei ole varasemate aastatega detailselt võrreldavad;
- alates 2015. aastast on puukooli toodangu arvestusmetoodika muutunud, mistõttu puukoolide andmed ei ole varasemate aastatega detailselt võrreldavad;
- kuni 2014. aastani on muu taimekasvatustoodang näidatud põhuna, alates 2015. aastast on see ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid jms.
Võrreldavate aegridade pikkus (S.15.2.1a)
PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud – alates 1995. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.
PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades – alates 1995. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.
PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades – alates 1995. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.
Valdkonnaülene sidusus (S.15.3)
Kuna põllumajanduse majandusliku arvepidamise sisendina kasutatakse teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid, siis on arvepidamine muu põllumajandusstatistikaga sidus. Saagi/toodangu andmed pärinevad põllumajanduse tootmisstatistikast ning tööjõu andmed põllumajanduse struktuuriuuringust ja põllumajandusettevõtete majandusnäitajatest.
Lisaks kasutatakse hindade osas hinnastatistika andmeid, ekspordi osas väliskaubandusstatistika andmeid, vahetarbimise ja muude kulude osas põllumajandusettevõtete majandusnäitajate andmeid, kulumi ja kapitalimahutuste osas makromajandusstatistika andmeid ning toetuste osas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vahendusel saadud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid.
Lisaks kasutatakse hindade osas hinnastatistika andmeid, ekspordi osas väliskaubandusstatistika andmeid, vahetarbimise ja muude kulude osas põllumajandusettevõtete majandusnäitajate andmeid, kulumi ja kapitalimahutuste osas makromajandusstatistika andmeid ning toetuste osas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vahendusel saadud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid.
Sidusus – lühemate perioodide statistika ja aastastatistika (S.15.3.1)
Ei rakendata, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.
Sidusus – rahvamajanduse arvepidamised (S.15.3.2)
Põllumajanduse majandusarvestus on sisendiks rahvamajanduse arvepidamisele ja vastupidi, seega andmed on sidusad.
Sisemine sidusus (S.15.4)
Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt määratud protseduuridele.
Põllumajandustulu näitajad on arvutuslikud.
Põllumajandustulu näitajad on arvutuslikud.
Kulud ja koormus
Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.
Andmete revisjon
Andmete revisjoni põhimõtted (S.17.1)
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
Andmete revisjoni praktika (S.17.2)
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.
Andmete revisjoni keskmine suurus (S.17.2.1a)
Ei arvutata
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Sisendina kasutatakse järgmiste statistikatööde andmeid koondandmetena:
„Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“ (tööjõud);
„Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (põllumajandusettevõtete müügitulu liigiti, kulud, tööjõud);
„Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“ (ostuhinnaindeksid);
„Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ (tootjahinnaindeksid);
„Loomakasvatus ja lihatootmine“ (loomade arv ja kõik muutused liigiti (arvuliselt ja eluskaalus), sh veised (sh piimalehmad), sead, lambad ja kitsed, linnud; piimatoodang; munatoodang, varu ja kasutamine; mee- ja vahatoodang; villatoodang ja loomade kokkuostuhind);
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“ (kokkuostetud piima kogus ja hind);
„Põllumajanduse struktuuriuuring“ (tööjõud);
„Põllumajandusloendus“ (tööjõud);
„Taimekasvatus“ (põllumajanduskultuuride saak ja kasvupind);
„Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ (kulumi ja kapitalimahutuste andmed, FISIM);
„Kaupade väliskaubandus“ (põllumajandussaaduste impordi ja ekspordi andmed);
„Tööjõu-uuring“ (tööjõud).
Kasutatakse ka administratiivandmeid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist saadakse toote-, tootmis- ja investeeringutoetuste koondandmed, maaelu teadmuskeskusest teravilja ja rapsi kokkuostuhindade andmed.
„Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“ (tööjõud);
„Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (põllumajandusettevõtete müügitulu liigiti, kulud, tööjõud);
„Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“ (ostuhinnaindeksid);
„Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ (tootjahinnaindeksid);
„Loomakasvatus ja lihatootmine“ (loomade arv ja kõik muutused liigiti (arvuliselt ja eluskaalus), sh veised (sh piimalehmad), sead, lambad ja kitsed, linnud; piimatoodang; munatoodang, varu ja kasutamine; mee- ja vahatoodang; villatoodang ja loomade kokkuostuhind);
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“ (kokkuostetud piima kogus ja hind);
„Põllumajanduse struktuuriuuring“ (tööjõud);
„Põllumajandusloendus“ (tööjõud);
„Taimekasvatus“ (põllumajanduskultuuride saak ja kasvupind);
„Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ (kulumi ja kapitalimahutuste andmed, FISIM);
„Kaupade väliskaubandus“ (põllumajandussaaduste impordi ja ekspordi andmed);
„Tööjõu-uuring“ (tööjõud).
Kasutatakse ka administratiivandmeid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist saadakse toote-, tootmis- ja investeeringutoetuste koondandmed, maaelu teadmuskeskusest teravilja ja rapsi kokkuostuhindade andmed.
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Aasta
Andmete kogumine (S.18.3)
Kasutatakse teiste uuringute andmeid (koondandmetena).
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt ja maaelu teadmuskeskuselt saadakse andmed e-postiga.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt ja maaelu teadmuskeskuselt saadakse andmed e-postiga.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.
Andmete koostamine (S.18.5)
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Analüüsis kasutatavad põhilised arvutatavad näitajad on järgmised:
toodangu väärtused alushinnas arvutatakse, liites toote väärtusele selle toote tootetoetused;
brutolisandväärtus arvutatakse, lahutades põllumajanduse majandusharu toodangust vahetarbimise summa;
ettevõtjatulu arvutatakse, lahutades tegevuse ülejäägist makstud rendi ja makstud intressid ning liites juurde saadud intressid;
kapitali kogumahutus põhivarasse arvutatakse, lahutades põhivara soetustest realiseerimised;
netolisandväärtus arvutatakse, lahutades brutolisandväärtusest põhivara kulumi;
põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus arvutatakse, liites põllumajandustoodangu väärtusele eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu väärtuse;
tegevuse ülejääk arvutatakse, lahutades tootmisteguritulust hüvitised töötajaile;
tootmisteguritulu arvutatakse, lahutades netolisandväärtusest muud tootmismaksud ja liites muud tootmistoetused;
toodangu väärtus arvutatakse võimalusel, korrutades toodangu koguse hinnaga. Hind arvutatakse üldjuhul hinnaindeksi kaudu. Toodangu väärtuse hulka kuuluvad müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse ka üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt);
toodangu väärtused alushinnas arvutatakse, liites toote väärtusele selle toote tootetoetused;
brutolisandväärtus arvutatakse, lahutades põllumajanduse majandusharu toodangust vahetarbimise summa;
ettevõtjatulu arvutatakse, lahutades tegevuse ülejäägist makstud rendi ja makstud intressid ning liites juurde saadud intressid;
kapitali kogumahutus põhivarasse arvutatakse, lahutades põhivara soetustest realiseerimised;
netolisandväärtus arvutatakse, lahutades brutolisandväärtusest põhivara kulumi;
põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus arvutatakse, liites põllumajandustoodangu väärtusele eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu väärtuse;
tegevuse ülejääk arvutatakse, lahutades tootmisteguritulust hüvitised töötajaile;
tootmisteguritulu arvutatakse, lahutades netolisandväärtusest muud tootmismaksud ja liites muud tootmistoetused;
toodangu väärtus arvutatakse võimalusel, korrutades toodangu koguse hinnaga. Hind arvutatakse üldjuhul hinnaindeksi kaudu. Toodangu väärtuse hulka kuuluvad müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse ka üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt);
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Ei rakendata
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei korrigeerita
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei korrigeerita
Märkused
Puuduvad