Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine

Statistikatöö eesmärk on anda teavet, kui palju on investeeritud keskkonnakaitselise tehnika ja rajatiste rekonstrueerimisse ja soetamisse ning kui palju on kulutatud nende tööshoidmisele. Samuti hõlmavad keskkonnakaitsekulutused saastetasusid ja makseid keskkonnateenuste eest. Töö annab võimaluse hinnata, kui paljud ettevõtted panustavad keskkonnakaitsesse ning kui suur on nende tegevuse keskkonnakaitseline osa. Keskkonnakaitsekulutuste algandmed on keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise moodustamise sisend. Arvepidamine annab peale aruannetega kogutavate mikrotasandi andmete ka makrotaseme mõõtme – võimaluse suhestada keskkonnakaitsekulutused makromajanduse näitajatega (nt sektorite toodangu ja SKP väärtustega).

Arvestuses eristatakse tootmisettevõtteid, keskkonnakaitselise kõrvaltegevusalaga ettevõtteid ning ettevõtteid, kes pakuvad keskkonnakaitselisi teenuseid põhitegevusalana.

Mitmel allikal põhinev töö

Keskkonnakaitsekulutuste mikrotaseme arvepidamise väljundnäitajad tehakse eraldi keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ja spetsialiseerunud ettevõtete kohta.

Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete arvestuste väljundnäitajad:

• keskkonnakaitselised investeeringud (eristatakse investeeringud keskkonnakaitsevahenditele ja investeeringud tootmisprotsessi muutmiseks);
• jooksevkulud (eristatakse sisemised jooksevkulud, maksed ja saastetasud).

Väljund koostatakse majandustegevusalade ja keskkonnakaitse tegevusvaldkondade kaupa.

Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete arvestuste väljundnäitajad:

• keskkonnakaitselised investeeringud;
• jooksevkulud (eristatakse saastetasusid).

Eristatakse keskkonnakaitselise põhitegevusalaga ettevõtteid ja keskkonnakaitselise kõrvaltegevusalaga ettevõtteid.
Väljund koostatakse keskkonnakaitse tegevusvaldkondade kaupa.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);
keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator CEPA 2000 (KTL 2000)

Arvestus tehakse mittefinantsettevõtete kohta.

Keskkonnakaitsekulud avaldatakse eraldi keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ja mittespetsialiseerunud ettevõtete kohta.
1) Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ja keskkonnakaitselise kõrvaltegevusalaga ettevõtete puhul ei koostata arvestusi tegevusalade (EMTAK) põhiselt. Eristatakse, kas keskkonnakaitseline tegevus on ettevõttel kõrvaltegevusala või põhitegevusala.

2) Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete puhul kogutakse andmed ja tehakse arvestused järgmiste tegevusalade (EMTAK) kohta:

• taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK A.01);
• metsamajandus ja metsavarumine (EMTAK A.02);
• kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK A.03);
• mäetööstus (EMTAK B);
• töötlev tööstus (EMTAK C):

..toiduainete tootmine (EMTAK C.10),
..joogitootmine (EMTAK C.11),
..tekstiilitootmine (EMTAK C.13),
..rõivatootmine (EMTAK C.14),
..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (EMTAK C.15),
..puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel (EMTAK C.16),
..paberi ja pabertoodete tootmine (EMTAK C.17),
..trükindus ja salvestite paljundus (EMTAK C.18),
..koksi ja puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine (EMTAK C.19),
..kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (EMTAK C.20),
..põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (EMTAK C.21),
..kummi- ja plasttoodete tootmine (EMTAK C.22),
..muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (EMTAK C.23),
..metallitootmine (EMTAK C.24),
..metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (EMTAK C.25),
..arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (EMTAK C.26),
..elektriseadmete tootmine (EMTAK C.27),
..mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (EMTAK C.28),
..mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (EMTAK C.29),
..muude transpordivahendite tootmine (EMTAK C.30),
..mööblitootmine (EMTAK C.31),
..muu tootmine (EMTAK C.32),
..masinate ja seadmete remont ja paigaldus (EMTAK C.33);

• elektrienergia, gaasi, auru, konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK D).

Investeering tootmisprotsessi muutmiseks – kulutused uutele tehnoloogiatele, seadmetele, keskkonnasäästlikumale materjalile jms, mille kasutamine vähendab tootmises tekkivate saasteainete kogust. Olemasoleva tootmisprotsessi uue ja keskkonnasäästlikumaga asendamisel näidatakse investeeringuna uue ja vana tootmisprotsessi maksumuse vahe. Tehnoloogia osalisel muutmisel näidatakse see osa investeeringust, mis tehti keskkonnakaitseks. Kui tootmisprotsessi muutmise otsene eesmärk ei ole vähendada keskkonna saastumust, vaid selleks on teised põhjused (tehnilised, majanduslikud jms), siis sellist investeeringut ei näidata.
Keskkonnakaitseinvesteeringud – kõik investeeringud, mille eesmärk on ära hoida keskkonna saastumist või vähendada tekkinud saastumist
Investeeringud keskkonnakaitsevahenditesse – investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse, mille eesmärk on vältida või vähendada tootmisprotsessis tekkinud saasteainete sattumist keskkonda või monitoorida ja analüüsida tootmisprotsessis tekkinud saasteaineid
Keskkonnakaitsekulutused – keskkonna kaitseks tehtud investeeringute ja jooksevkulude summa. Keskkonnakaitsekulutused on ainult need kulutused, mille peaeesmärk on ära hoida, vähendada või likvideerida ettevõtte majandustegevusest tingitud keskkonna saastumist või mõnel muul viisil kahjustumist.
Maksed ostetud keskkonnakaitseteenuste eest – maksed, mida ettevõte teeb keskkonnakaitseteenuste eest väljapoole oma ettevõtet (prügivedu, jäätmete käitlemine, maksed heitvee kanaliseerimise ja töötlemise ning maksed keskkonnaalaste konsultatsioonide eest, saastunud pinnase või veekogu puhastamine jm)
Sisemised jooksevkulud – ettevõttes keskkonnakaitsetegevuseks vajalikud kulutused tööjõule, energiale, materjalile, remondile jms, keskkonnakaitsevahendite rent, liisingu ja kindlustuse maksumus, kulutused saastetaseme mõõtmiseks ja monitooringuks. Sisemised jooksevkulud sisaldavad ka administratsiooni keskkonnakaitsetegevuse kulutusi, mis pole otseselt seotud keskkonnakaitsesüsteemide hooldusega, nagu keskkonnaalane koolitus, infosüsteemi loomine, litsentsitaotluste vormistamine jm.

Ettevõte

Ettevõtted, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist, ning ettevõtted, mis on spetsialiseerunud keskkonnakaitseliste teenuste osutamisele.

Kogu Eesti

2001–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.

Ei ole rakendatav

Keskkonnakaitselised tulud ja kulud – tuhat eurot

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Konfidentsiaalsed on andmed, kus mõne ettevõtte osakaal andmetest on enam kui 90%, ja ka andmed, mille puhul on valimis alla kolme ettevõtte. Avaldatavate andmete konfidentsiaalsust kontrollitakse esmasel ja teisesel tasemel, et vältida peidetud lahtrite tuvastamist kaudselt. Teisene konfidentsiaalsus: koondi koostamisel ei tohi esmase konfidentsiaalsusega andmed olla tuvastatavad ehk kui koondist on esmase konfidentsiaalsusega andmed tuvastatavad, tuleb sulgeda kas kogu kogum või lisaks mõni teine alamkogum, et konfidentsiaalseid andmeid ei saaks välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö raames uudiseid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelites
KK062: Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja
KK064: Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Keskkonnakaitse ja -järelevalve on selle töö raames varem avaldatud tabelid:
KK063: Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud tegevusala (EMTAK 2008) ja keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi (2001–2023),
KK64: Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud tegevusala (EMTAK 2003) ja keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi (2001–2007) ja
KK65: Valla- ja linnavalitsuste keskkonnakaitsekulutused keskkonnakaitse tegevusvaldkonna ja maakonna järgi (2001–2011).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 51 korda. Arv kajastab vaid andmetabeli KK064 vaatamisi, kuna andmetabeli KK062 andmed avaldati esmakordselt 2026. aastal.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ ning 10107 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, makrotasand“.

Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete (tootmisettevõtete) investeeringute ja jooksevkulude andmed avaldatakse statistikaameti keskkonna valdkonna rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine.

Andmed edastatakse Eurostatile andmeedastustabelitega, mis on osa statistikatöö 10107 „Keskkonnakaitsekulutustuste arvepidamine, makrotasand“ arvestusest.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 28 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Environmental expenditure statistics: Industry data collection handbook (Eurostat, 2005);
Environmental expenditure statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook (Eurostat, 2007);
Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide (European Communities, 2002)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Viimasel hindamisel leiti, et tarbijate küsimustega probleeme pole olnud. Kaebused on puudutanud küsimustiku täitmise keerukust, mida oleme proovinud lahendada täiendavate juhiste ja küsimustiku lühendamisega.

Andmete tellijad on kliimaministeerium ja Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu.

Selles statistikatöös on esindatud mikrotasand. Andmete täielikkus tagatakse kokkulepitud metoodika rakendamisega. Arvestuste koostamisel rakendatakse rahvusvahelisi klassifikaatoreid, mõisteid ja määratlusi.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Lähteandmeid võrreldakse eelnevate perioodide andmetega ja omavahel. Samuti kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid peaksid tagama piisava täpsuse.

Andmekogumisel kasutatakse kaht valimit. Neist üks on kõikne uuring, mille puhul valikuviga puudub. Teise puhul kaasatakse alla 50 töötajaga ettevõtted juhuvalimi alusel, mistõttu selle alusandmetes võib esineda valikuviga. Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise tulemuste kohta valikuvea hinnanguid (standardvead, variatsioonikordajad või usaldusvahemikud) ei arvutata ega avaldata.

Ei arvutata

Valikust sõltumatuid vigu ei mõõdeta, aga statistikaamet püüab neid vähendada, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend keskkonda potentsiaalselt saastava tegevusalaga (EMTAK 1–3; 5–11; 13–33; 35) või keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tegutsevatest majandusüksustest (EMTAK 36, 37, 38, 46.771, 71.121, 71.129, 72.191, 81, 91).

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Võib esineda mittevastamist, kuna ei pruugita aru saada, mis liigitub küsitava ehk keskkonnakaitse valdkonda. Selle vältimiseks on koostatud juhendeid, lisatud näiteid ning täpsustatud küsimustikku.

Ei mõõdeta. Töötlusest tulenevate vigade vältimiseks kasutatakse andmete kontrolle.

Mudeleid ei rakendata.

Andmed avaldatakse 395 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 395 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, 395 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 395 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, 395 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 395 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Rahvusvaheline ühtne metoodika võimaldab keskkonnakaitsekulutuste määruse alusel avalatavaid andmeid riigiti võrrelda. Andmed on geograafiliselt võrreldavad Euroopa Liidu riikide vahel.

Alates 2008. aastast on tagatud andmete võrreldavus aegreas. Alates 2026. aastast ei avaldata tulude andmeid, varasemad tulude andmed on arhiveeritud tabelites KK063 ja KK64. Alates 2026. aastast avaldatakse investeeringute andmed lisandunud kolme valdkonna (ressursisääst/tõhusus, taastuvenergia ja elektrisõidukid) kohta.

KK062: Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud – alates 2024. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.
KK064: Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi – alates 2008. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Valdkonnaülene sidusus on olemas, kuid siinne töö sisaldab ainult ettevõtete osa keskkonnakaitses ega iseloomusta kogu majandust, keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise makrotaseme arvestuse koostamisel skoop laieneb. Selle töö väljundnäitajad on kooskõlas nende tööde definitsioonidega, mille sisendiks neid kasutatakse.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas ning kasutatud mõisted ühtsed.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 736 tundi (2025. aasta andmed). Tundide arv kajastab 2024. aasta andmete kohta koostatud aruannete täitmisele kulunud aega.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.
2026. aasta avaldamise käigus revideeriti tabeli KK064 2023. aasta andmeid ühe ettevõtte valitsemissektorisse klassifitseerimisega seoses.

Ei arvutata

Andmed põhinevad küsimustikul 1499 „Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“. Küsimustiku valimisse kuuluvad kahe fookusega ettevõtted: tootmisettevõtted ning keskkonnakaitseteenuseid pakkuvad ettevõtted.

Tööstusettevõtete puhul on objektide arv üldkogumis 23 000 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist.
Küsimustiku valimis on tööstusettevõtetest 1250 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist. Kõikselt vaadeldakse vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid. Alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse hõivatute arvu järgi stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

Keskkonnakaitselisi teenuseid pakkuvaid ettevõtteid on valimis ligikaudu 200. Valimis on ettevõtted, kes pakuvad keskkonnakaitselisi teenuseid kõrvaltegevusalana. Nende ettevõtete keskkonnakaitselised andmed ei eristu mujal andmestikes ning vajaminevaid andmeid kogutakse küsimustikuga. Nende ettevõtete andmed, kes pakuvad keskkonnakaitselisi teenuseid põhitegevusalana, saadakse äriregistrist või statistikatööst 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (EKOMAR). Kuna EKOMARi valim pole kõikne, siis kõikide ettevõtete andmed seal ei sisaldu ning sealt puuduvate ettevõtete puhul kasutatakse äriregistris olevaid andmeid.

Registrite ja infosüsteemide keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed, mis annab infot ettevõtte tegevuse, keskkonnakaitseliste investeeringute ja kulude kohta.
Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete kulude ja tulude andmeid.
Maksu- ja tolliametist saadakse saastetasude andmed.
Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse andmed rahastatud keskkonnaprojektide kohta, selle põhjal eeltäidetakse investeeringute andmeid.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga 1499 „Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“. Küsimustikud on eeltäidetud eelneval aruandeaastal esitatud andmete põhjal. Investeeringute lahtrid on eeltäidetud, kasutades keskkonnainvesteeringute keskuse välja makstud toetuste andmeid. Eeltäidetud on kulutuse kirjeldus ja keskkonna tegevusvaldkond, summa suurus tuleb ettevõttel täita. Küsimustikuga kogutavaid andmeid ei ole teistes andmeallikates.

Küsimustikud läbisid redisaini protsessi 2020. aastal. Redisainiga tehti küsimustikud andmeesitajale võimalikult kasutajasõbralikuks ning lisati juhendeid, et andmete esitamine oleks kiirem ja arusaadavam.

2024. aastal eemaldati küsimustikest tulude küsimine, kuna neid andmeid ei edastata Eurostatile ning need pole kohustuslikud. Lisaks eemaldati investeeringute tabelist finantseerimise allikas. Kuna alates 2025. aastast tuleb Eurostatile edastada kliimainvesteeringute andmed, lisati küsimustikesse kolm uut investeeringu kategooriat, mis on sisend kliimainvesteeringute arvestamiseks.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu, maksu- ja tolliameti andmed e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse asendamist vastavalt eeskirjadele. Puuduvate väärtuste korral asendatakse väärtused võimalusel administratiivse allika infoga. Juhul kui ettevõte ei esita arvestuseks vajamineva näitaja väärtust, kasutatakse puuduoleva lahtri täitmiseks võimalusel ja olemasolul EKOMARi või äriregistri aruandeaasta andmeid.
Laienduskoefitsiendid arvutatakse keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud alla 50 töötajaga ettevõtetele, et laiendada kogutud tulemusi üldkogumile. Laienduskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse valimikihi suurust ja küsimustikule vastanute arvu.
Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud mittevastanud ettevõtete puhul imputeeritakse keskkonnakaitseinvesteeringud ja -kulud ettevõtte keskmise keskkonnategevuse osakaalu (hinnatakse vastava keskkonnakaitselise tegevuse müügitulu põhjal) alusel, rakendades seda vastavalt ettevõtte koguinvesteeringutele ja -kuludele. Keskkonnakaitseinvesteeringute puhul moodustasid imputeeritud väärtused 5,4% investeeringute kogusummast. Imputeeritud keskkonnakaitsekulud moodustasid 0,8% keskkonnakaitsekulude kogumahust.
Tootmisettevõtete puhul andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad