Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine

Statistikatöö eesmärk on anda teavet, kui palju on investeeritud keskkonnakaitselise tehnika ja rajatiste rekonstrueerimisse ja soetamisse ning kui palju on kulutatud nende tööshoidmisele. Samuti hõlmavad keskkonnakaitsekulutused saastetasusid ja makseid keskkonnateenuste eest. Töö annab võimaluse hinnata, kui paljud ettevõtted panustavad keskkonnakaitsesse ning kui suur on nende tegevuse keskkonnakaitseline osa. Keskkonnakaitsekulutuste algandmed on keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise moodustamise sisend. Arvepidamine annab peale aruannetega kogutavate mikrotasandi andmete ka makrotaseme mõõtme – võimaluse suhestada keskkonnakaitsekulutused makromajanduse näitajatega (nt sektorite toodangu ja SKP väärtustega).

Arvestuses eristatakse tootmisettevõtteid, keskkonnakaitselise kõrvaltegevusalaga ettevõtteid ning ettevõtteid, kes pakuvad keskkonnakaitselisi teenuseid põhitegevusalana.

Keskkonnakaitsekulutuste mikrotaseme arvepidamise väljundnäitajad tehakse eraldi keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ja spetsialiseerunud ettevõtete kohta.

Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete arvestuste väljundnäitajad:

• keskkonnakaitselised investeeringud (eristatakse investeeringud keskkonnakaitsevahenditele ja investeeringud tootmisprotsessi muutmiseks);
• jooksevkulud (eristatakse sisemised jooksevkulud, maksed ja saastetasud).

Väljund koostatakse majandustegevusalade ja keskkonnakaitse tegevusvaldkondade kaupa.

Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete arvestuste väljundnäitajad:

• keskkonnakaitselised investeeringud;
• jooksevkulud (eristatakse saastetasusid).

Eristatakse keskkonnakaitselise põhitegevusalaga ettevõtteid ja keskkonnakaitselise kõrvaltegevusalaga ettevõtteid.
Väljund koostatakse keskkonnakaitse tegevusvaldkondade kaupa.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);
keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator CEPA 2000 (KTL 2000)

Arvestus tehakse mittefinantsettevõtete kohta.

Keskkonnakaitsekulud avaldatakse eraldi keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ja mittespetsialiseerunud ettevõtete kohta.
1) Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ja keskkonnakaitselise kõrvaltegevusalaga ettevõtete puhul ei koostata arvestusi tegevusalade (EMTAK) põhiselt. Eristatakse, kas keskkonnakaitseline tegevus on ettevõttel kõrvaltegevusala või põhitegevusala.

2) Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete puhul kogutakse andmed ja tehakse arvestused järgmiste tegevusalade (EMTAK) kohta:

• taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK A.01);
• metsamajandus ja metsavarumine (EMTAK A.02);
• kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK A.03);
• mäetööstus (EMTAK B);
• töötlev tööstus (EMTAK C):

..toiduainete tootmine (EMTAK C.10),
..joogitootmine (EMTAK C.11),
..tekstiilitootmine (EMTAK C.13),
..rõivatootmine (EMTAK C.14),
..nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (EMTAK C.15),
..puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, punutiste tootmine, v.a mööbel (EMTAK C.16),
..paberi ja pabertoodete tootmine (EMTAK C.17),
..trükindus ja salvestite paljundus (EMTAK C.18),
..koksi ja puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine (EMTAK C.19),
..kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (EMTAK C.20),
..põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (EMTAK C.21),
..kummi- ja plasttoodete tootmine (EMTAK C.22),
..muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (EMTAK C.23),
..metallitootmine (EMTAK C.24),
..metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (EMTAK C.25),
..arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (EMTAK C.26),
..elektriseadmete tootmine (EMTAK C.27),
..mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (EMTAK C.28),
..mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (EMTAK C.29),
..muude transpordivahendite tootmine (EMTAK C.30),
..mööblitootmine (EMTAK C.31),
..muu tootmine (EMTAK C.32),
..masinate ja seadmete remont ja paigaldus (EMTAK C.33);

• elektrienergia, gaasi, auru, konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK D).

Investeering tootmisprotsessi muutmiseks – kulutused uutele tehnoloogiatele, seadmetele, keskkonnasäästlikumale materjalile jms, mille kasutamine vähendab tootmises tekkivate saasteainete kogust. Olemasoleva tootmisprotsessi uue ja keskkonnasäästlikumaga asendamisel näidatakse investeeringuna uue ja vana tootmisprotsessi maksumuse vahe. Tehnoloogia osalisel muutmisel näidatakse see osa investeeringust, mis tehti keskkonnakaitseks. Kui tootmisprotsessi muutmise otsene eesmärk ei ole vähendada keskkonna saastumust, vaid selleks on teised põhjused (tehnilised, majanduslikud jms), siis sellist investeeringut ei näidata.
Keskkonnakaitseinvesteeringud – kõik investeeringud, mille eesmärk on ära hoida keskkonna saastumist või vähendada tekkinud saastumist
Investeeringud keskkonnakaitsevahenditesse – investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse, mille eesmärk on vältida või vähendada tootmisprotsessis tekkinud saasteainete sattumist keskkonda või monitoorida ja analüüsida tootmisprotsessis tekkinud saasteaineid
Keskkonnakaitsekulutused – keskkonna kaitseks tehtud investeeringute ja jooksevkulude summa. Keskkonnakaitsekulutused on ainult need kulutused, mille peaeesmärk on ära hoida, vähendada või likvideerida ettevõtte majandustegevusest tingitud keskkonna saastumist või mõnel muul viisil kahjustumist.
Maksed ostetud keskkonnakaitseteenuste eest – maksed, mida ettevõte teeb keskkonnakaitseteenuste eest väljapoole oma ettevõtet (prügivedu, jäätmete käitlemine, maksed heitvee kanaliseerimise ja töötlemise ning maksed keskkonnaalaste konsultatsioonide eest, saastunud pinnase või veekogu puhastamine jm)
Sisemised jooksevkulud – ettevõttes keskkonnakaitsetegevuseks vajalikud kulutused tööjõule, energiale, materjalile, remondile jms, keskkonnakaitsevahendite rent, liisingu ja kindlustuse maksumus, kulutused saastetaseme mõõtmiseks ja monitooringuks. Sisemised jooksevkulud sisaldavad ka administratsiooni keskkonnakaitsetegevuse kulutusi, mis pole otseselt seotud keskkonnakaitsesüsteemide hooldusega, nagu keskkonnaalane koolitus, infosüsteemi loomine, litsentsitaotluste vormistamine jm.

Ettevõte

Ettevõtted, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist, ning ettevõtted, mis on spetsialiseerunud keskkonnakaitseliste teenuste osutamisele.

Kogu Eesti

2001–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö raames uudiseid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelites
KK062: Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja
KK064: Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Keskkonnakaitse ja -järelevalve on selle töö raames varem avaldatud tabelid:
KK063: Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud tegevusala (EMTAK 2008) ja keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi (2001–2023),
KK64: Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud tegevusala (EMTAK 2003) ja keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi (2001–2007) ja
KK65: Valla- ja linnavalitsuste keskkonnakaitsekulutused keskkonnakaitse tegevusvaldkonna ja maakonna järgi (2001–2011).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 51 korda. Arv kajastab vaid andmetabeli KK064 vaatamisi, kuna andmetabeli KK062 andmed avaldati esmakordselt 2026. aastal.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ ning 10107 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, makrotasand“.

Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete (tootmisettevõtete) investeeringute ja jooksevkulude andmed avaldatakse statistikaameti keskkonna valdkonna rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine.

Andmed edastatakse Eurostatile andmeedastustabelitega, mis on osa statistikatöö 10107 „Keskkonnakaitsekulutustuste arvepidamine, makrotasand“ arvestusest.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 28 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Environmental expenditure statistics: Industry data collection handbook (Eurostat, 2005);
Environmental expenditure statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook (Eurostat, 2007);
Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide (European Communities, 2002)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Andmed põhinevad küsimustikul 1499 „Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“. Küsimustiku valimisse kuuluvad kahe fookusega ettevõtted: tootmisettevõtted ning keskkonnakaitseteenuseid pakkuvad ettevõtted.

Tööstusettevõtete puhul on objektide arv üldkogumis 23 000 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist.
Küsimustiku valimis on tööstusettevõtetest 1250 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist. Kõikselt vaadeldakse vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid. Alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse hõivatute arvu järgi stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

Keskkonnakaitselisi teenuseid pakkuvaid ettevõtteid on valimis ligikaudu 200. Valimis on ettevõtted, kes pakuvad keskkonnakaitselisi teenuseid kõrvaltegevusalana. Nende ettevõtete keskkonnakaitselised andmed ei eristu mujal andmestikes ning vajaminevaid andmeid kogutakse küsimustikuga. Nende ettevõtete andmed, kes pakuvad keskkonnakaitselisi teenuseid põhitegevusalana, saadakse äriregistrist või statistikatööst 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (EKOMAR). Kuna EKOMARi valim pole kõikne, siis kõikide ettevõtete andmed seal ei sisaldu ning sealt puuduvate ettevõtete puhul kasutatakse äriregistris olevaid andmeid.

Registrite ja infosüsteemide keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed, mis annab infot ettevõtte tegevuse, keskkonnakaitseliste investeeringute ja kulude kohta.
Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete kulude ja tulude andmeid.
Maksu- ja tolliametist saadakse saastetasude andmed.
Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse andmed rahastatud keskkonnaprojektide kohta, selle põhjal eeltäidetakse investeeringute andmeid.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga 1499 „Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“. Küsimustikud on eeltäidetud eelneval aruandeaastal esitatud andmete põhjal. Investeeringute lahtrid on eeltäidetud, kasutades keskkonnainvesteeringute keskuse välja makstud toetuste andmeid. Eeltäidetud on kulutuse kirjeldus ja keskkonna tegevusvaldkond, summa suurus tuleb ettevõttel täita. Küsimustikuga kogutavaid andmeid ei ole teistes andmeallikates.

Küsimustikud läbisid redisaini protsessi 2020. aastal. Redisainiga tehti küsimustikud andmeesitajale võimalikult kasutajasõbralikuks ning lisati juhendeid, et andmete esitamine oleks kiirem ja arusaadavam.

2024. aastal eemaldati küsimustikest tulude küsimine, kuna neid andmeid ei edastata Eurostatile ning need pole kohustuslikud. Lisaks eemaldati investeeringute tabelist finantseerimise allikas. Kuna alates 2025. aastast tuleb Eurostatile edastada kliimainvesteeringute andmed, lisati küsimustikesse kolm uut investeeringu kategooriat, mis on sisend kliimainvesteeringute arvestamiseks.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu, maksu- ja tolliameti andmed e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse asendamist vastavalt eeskirjadele. Puuduvate väärtuste korral asendatakse väärtused võimalusel administratiivse allika infoga. Juhul kui ettevõte ei esita arvestuseks vajamineva näitaja väärtust, kasutatakse puuduoleva lahtri täitmiseks võimalusel ja olemasolul EKOMARi või äriregistri aruandeaasta andmeid.
Laienduskoefitsiendid arvutatakse keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud alla 50 töötajaga ettevõtetele, et laiendada kogutud tulemusi üldkogumile. Laienduskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse valimikihi suurust ja küsimustikule vastanute arvu.
Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud mittevastanud ettevõtete puhul imputeeritakse keskkonnakaitseinvesteeringud ja -kulud ettevõtte keskmise keskkonnategevuse osakaalu (hinnatakse vastava keskkonnakaitselise tegevuse müügitulu põhjal) alusel, rakendades seda vastavalt ettevõtte koguinvesteeringutele ja -kuludele. Keskkonnakaitseinvesteeringute puhul moodustasid imputeeritud väärtused 5,4% investeeringute kogusummast. Imputeeritud keskkonnakaitsekulud moodustasid 0,8% keskkonnakaitsekulude kogumahust.
Tootmisettevõtete puhul andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita