Rahvastikusündmused. Abielud

Statistikatöö eesmärk on anda teavet rahvastiku abiellumiskäitumise kohta.

Administratiivandmetel põhinev töö

Kalendriaasta jooksul registreeritud abielude arv ning abielude jaotus abiellujate demograafiliste näitajate järgi;

abiellunud asustusüksuse liigi, elukoha ja abiellumiskuu järgi, soo, vanuserühma, rahvuse, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku seisundi, abielu korduvuse, abielueelse perekonnaseisu, ühiste alaealiste laste arvu järgi.

Abielude avaldamisel asustusüksuste lõikes kasutatakse

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK).

Abielude avaldamisel haridustasemete lõikes kasutatakse klassifikaatorit

omandatud kõrgeim haridus 2019 (OKH 2019).

Abielude avaldamisel abielueelse perekonnaseisu lõikes kasutatakse perekonnaseisu koodiloendit (kategooriad: vallaline, lesk, lahutatud, perekonnaseis teadmata).

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgneva aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Abiellumuse üldkordaja – aasta jooksul registreeritud abielude arv võrrelduna aastakeskmise rahvaarvuga; väljendatakse 1000 elaniku kohta

Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Kahese jaotuse korral on linnaline ja väikelinnaline piirkond koos. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015. Täpsemalt saab lugeda siit: Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika.

Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab.

Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.

Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.

Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese ruutkilomeetri kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Üldiselt on rahvus isiku elu jooksul püsiv. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast

Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Abielu (vaatlusperioodil registreeritud abielude arv);

isik (vaatlusperioodil abielu registreerinud isikud)

Eestis ja Eesti esindustes sõlmitud abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik

Kogu Eesti

1992–…

Kuuandmed avaldatakse eelneva kuu kohta, aastaandmed eelneva aasta kohta. Aruanne kirjeldab eelkõige 2025. aasta aastaandmeid ning 2025. ja 2026. aasta kuuandmeid.

Ei ole rakendatav

Abielud, abiellunud – arv

Aasta;

kuu

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Isikuandmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Andmeid võib näiteks edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust. Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud eraldi kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks kas andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus. Iga andmete taotlust menetleb majasiseselt konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab ligipääsu andmetele.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Aasta (iga aasta juunis avaldatakse statistikaameti andmebaasis ja kodulehel abielude andmed eelneva aasta kohta);

kuu (iga kuu avaldatakse statistikaameti andmebaasis abielude andmed eelneva kuu kohta).

Statistikatööga ei kaasne regulaarseid pressiteateid. Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. 2026. aastal avaldatud uudislugu: „Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem“.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelites

RV047: Abielud ja lahutused;

Summaarne esmasabiellumuskordaja ja keskmine vanus esmasabiellumisel soo järgi

ja valdkonna Rahvastik/Rahvastikusündmused/ Abielud

tabelites RV02–RV286U.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV26, RV264–RV287U.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 2312 korda.

Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 50101 „Piirkondlik areng“. Statistikatöö andmete põhjal koostatakse sisend korra aastas Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) andmeesituse jaoks.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 27 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistikas kasutusel olevad matemaatilised valemid;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Viimane kvaliteedi hindamine viidi läbi 2026. aasta juunikuus, suuremaid kvaliteediprobleeme ei ilmnenud.

Statistikatöö tellija on sotsiaalministeerium.

Eestis kasutavad andmeid riigiasutused, omavalitsused, meedia, teadlased, eraisikud.

Rahvusvaheline andmekasutaja on Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on abielude statistikatöö puhul olnud harv, kuid valdavalt positiivne.

Administratiivandmete kasutamine tagab avaldatud andmete täielikkuse.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajadusel statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse muude administratiivsete registrite põhjal.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi. Statistikas lähevad arvesse abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik. Kuna selleks kasutatakse residentsuse indeksit ja elukoha andmeid riiklikest registritest, sõltub arvesse minevate abielude arv residentsuse indeksist ja elukohaandmete kvaliteedist.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Ei arvutata

Ei rakendata

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 21 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 21 päeva), koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 21 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 21 päeva).

Koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste riikide andmetega.

Abielude ja abiellujate andmeid töödeldakse ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete riigisisese võrreldavuse haldusüksuste tasandil. Kõige detailsemad andmed on omavalitsusüksuse ja selle sisese linna kohta.

Andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses. Andmetabelite aegridade pikkused erinevad, kuid samades andmebaasi tabelites esitatud andmed on kokku pandud sarnaste definitsioonide alusel. Aegrea pikkus oleneb sellest, kui oluliseks on peetud ühiskonnas ühe või teise näitaja alusel sündmuste jagamist, aga ka näitajatele vastavate andmete kättesaadavusest.

Aegrea pikkuse järgi võib eristada nelja andmete rühma: 1) kõige üldisemad andmed alates 1918. aastast; 2) esmasabielu ja korduvabielu eristamine alates 1950. aastast; 3) suure tunnuste grupi (vanus, elukoht, ühised lapsed) lisandumine 1990. aastate alguses; 4) elukoha tunnuse muutus pärast haldusreformi (tabelid indeksiga „U“) alates 2017. aastast.

Aastate 1994–2017 kohta on olemas abiellujate varasema kooselu või abielueelse vabaabielu statistilised andmed. Alates 2024. aastast on eraldi välja toodud andmed samasooliste paaride abielude kohta.

Erinevatel andmetabelitel on erinevad võrreldavate aegridade pikkused.

Tabel
Aegrea algus
Viimase katkematu aegrea algus

RV047
1918
1945

RV048
1970
1970

RV02
2006
2006

RV262
1922
1947

RV264U, RV26U, RV272U, RV281U, RV282U, RV283U, RV284U, RV286U

2017
2017

RV27
1950
1950

RV271, RV28
1992
1992

Kõigi rahvastikusündmuste statistikatööde (30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Lühemate perioodide puhul ei rakendata residentsuse filtrit, mis on kasutusel aastastatistika puhul.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Statistilistest näitajatest moodustuvad tabelis tunnuste grupid (näiteks esmasabielu või korduvabielu grupp, ühiste laste olemasolu või puudumise grupp), mis on tabelite kaupa omavahel võrreldavad.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ega seeläbi ka koormust.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Regulaarseid revisjone ei toimu, revisjonide suurust ei arvutata.

Rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti elanike registreeritud abielude ja abiellunute kohta (sh registreerimise aeg, koht ja tüüp, korduvus, abiellujate taustainfo). Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid

Aasta;
kuu

Andmeid koguvad maavalitsuste perekonnaseisuasutused, Tallinna perekonnaseisuamet ja Eestis abielusid registreerivad vaimulikud.

Abielusid registreerivad vaimulikud edastavad andmed maavalitsuse perekonnaseisuasutusele või Tallinna perekonnaseisuametile. Maavalitsuste perekonnaseisuasutustes ja Tallinna perekonnaseisuametis sisestatakse kogutavad andmed abielukannet tehes rahvastikuregistrisse (andmeallikaks on abiellumisavaldusel esitatud teave ja esitatud dokumendid). Eesti välisesindused edastavad andmed aasta jooksul sõlmitud abielude kohta siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda hiljemalt järgneva aasta veebruaris.

Seitsmendal tööpäeval pärast aruandekuu lõppu edastab rahvastikuregister andmed statistikaametile.

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Abiellunute isikuandmeid ja abielukande andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Andmeid analüüsitakse hoolikalt ning enne avaldamist kontrollitakse neid matemaatiliselt ja loogiliselt. Samuti kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi. Koguarvu võrreldakse varasema perioodiga.

Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav

Puuduvad