Põllumajanduse struktuuriuuring

Andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ja Eesti poliitikavaldkondade väljatöötamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel. Põhilised valdkonnad, mis neid andmeid vajavad, on järgmised:
- ühine põllumajanduspoliitika, sh otsetoetused, turukorraldusabinõud ja maaeluarenguprogrammid;
- vee raamdirektiiv, sh nitraadidirektiiv ja põhjaveedirektiiv;
- õhuga seotud direktiivid, sh riigi emissioonilävendid, õhukvaliteet ning reostuse ja selle ennetuse kontroll;
- kliimamuutuste poliitika (seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga);
- looduskaitsega seotud seadusandlus, lindude ja elupaikade direktiivid ja mitmed teised bioloogilise mitmekesisuse poliitika meetmed;
- mullaga seotud poliitika, sh mullatemaatika strateegia ja reoveemuda direktiiv;
- toiduohutuse, taimekaitse, loomade heaolu seadusandlus;
- regionaalpoliitika;
- Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava.

Samuti vajab neid andmeid Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskus (JRC), kes kasutab neid eespool nimetatud poliitikavaldkondade arendamiseks vajalikes teadustöödes, mudelite väljatöötamisel jms.

Mitmel allikal põhinev töö

Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse Euroopa Liidus valikvaatlusena iga 3–4 aasta järel. Üks kord kümne aasta jooksul viiakse see läbi põllumajandusloendusena.

Põllumajanduse struktuuriuuringu põhiandmed on majapidamise asukoht, õiguslik vorm, juht, maakasutus, loomade arv jm üldandmed.

Majapidamise juhtimise andmed: kes on majapidamise juht; juhi andmed, sh juhina tegutsemise aeg, vanus, sugu, tööaeg majapidamises (nt veerand kuni pool täistööajast jne), põllumajanduslik ettevalmistus ja osalemine kutsekoolitustes.

Maakasutuse andmed: maavaldus liigiti, kasutatav põllumajandusmaa omandivormi ja põllumajanduskultuuri järgi.

Loomade, lindude ja mesilasperede arv.

Põhiandmetega seotud moodulid 2023. a põllumajanduse struktuuriuuringul olid tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, maaharimismeetodid ning masinad ja seadmed.

Põhiandmetega seotud moodulid 2020. a põllumajandusloendusel olid tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus.

Majapidamise tööjõud ja muu tulutoov tegevus: valdaja ja tema pereliikmete, alaliste, ajutiste ning muude töötajate tööaeg; majapidamisega seotud muu tulutoov tegevus, majapidamise tööjõu muu tulutoov tegevus väljaspool majapidamist.

Maaelu areng: maaeluarengutoetuste saamine.

Loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus: loomapidamishooned, toitainete kasutamine ja sõnnik põllumajanduslikes majapidamistes, sõnnikulaotamise meetodid, sõnnikurajatised.

Maaharimismeetodid: mullaharimise viisid, talvine pinnakate, külvikord, ökoalad,

Masinad ja seadmed: interneti kasutamine, oma majapidamise masinad ja seadmed, masinate ühiskasutus, täppispõllumajandus, loomakasvatuse masinad, põllumajandussaaduste ladustamine, taastuvenergiaseadmete kasutamine.

Uuringuga kogutud andmetega seotakse põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri taime- ja loomakasvatuse andmed, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmed maaelu arengu jm toetuste saamise kohta, statistilise ettevõtete registri andmed ettevõtete gruppi kuulumise kohta ja majapidamiste asukoha andmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK);

põllumajanduse tootmistüübipõhine põllumajanduslike majapidamiste klassifikaator (EL) 2015/220

Põllumajanduse struktuuriuuringutega on kaetud nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, keda nimetatakse põllumajanduslikeks majapidamisteks.

Erinevalt muust põllumajandusstatistikast kaetakse põllumajanduse struktuuriuuringutega ainult need üksused, kes ületavad ELis kokkulepitud lävendi, st kus on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit avamaa viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure avamaal;
- 0,1 hektarit avamaa viinamarju;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Kogutud andmed peavad katma 98% liikmesriigi kasutatavast põllumajandusmaast (v.a koduaiad) ja 98% loomühikutest.

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajandusmaa hulka alates 2007. aastast.

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on põllumajandus- ja toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Puukool – avamaal või katmikalal kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.
Põllumaa jaguneb järgmiselt:
- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kartuli kasvupind;
- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;
- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;
- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;
- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;
- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;
- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;
- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;
- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;
- söödakultuuride seemnekasvatuspind;
- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani (k.a) läksid põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus kasutatavat põllumajandusmaad on alla hektari ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.
Alates 2020. aastast lähevad põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad;
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulit;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja ja maasikat;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid) avamaal;
- 0,1 hektarit avamaaviinamarju;
- 100 m² katmikalasid;
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.
Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajanduslike majapidamiste hulka alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes

Sõnnikulaotuse meetodid on järgnevad:
- paisklaotus (sõnnik segatakse mullaga 4 tunni jooksul, sõnnik segatakse mullaga 4–24 tunni jooksul, sõnnikut mullaga ei segata või sõnnik segatakse mullaga hiljem kui 24 tundi);
- lohislaotus lohisvoolikuga (lohisvooliku puhul laotatakse sõnnik maapinnale – rohule või põllumaale – mitme painduva vooliku abil);
- lohislaotus lohiskingaga (lohiskinga puhul laotatakse sõnnikut tavaliselt jäikade torudega, mis kinnituvad jala- või kingakujulistele seadmetele, nii et sõnnikut laotatakse otse maapinnale taime alla. Osad lohiskingad lõikavad maapinda madala pilu, et parendada infiltratsiooni);
- madala ehk avalõhega sisestuslaotus (madala ehk avalõhedega sisestuslaotuse puhul laotatakse sõnnik madalatesse lõhedesse (tavaliselt umbes 50 mm sügavad), sõltumata sellest, kas lõhed jäetakse avatuks või suletakse);
- sügava ehk sulglõhega sisestuslaotus (sügava/sulglõhedega sisestuslaotuse puhul on lõhed sügavad (tavaliselt umbes 150 mm sügavused) ja need suletakse peale sõnniku laotamist).

Tootmistüüp – määratakse standardtoodangu osatähtsuse järgi. Kui ühe tegevuse osatähtsus on vähemalt kaks kolmandikku majapidamise standardtoodangust, on tegemist spetsialiseerunud majapidamisega. Muul juhul on tegemist segatootmisega majapidamisega.

Tööaeg aastatööühikutes (ATÜ) – põllumajandustöö majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Põllumajanduslik majapidamine, kus on ületatud ELis kokkulepitud lävend, st kus on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure avamaal;
- 0,1 hektarit viinamarju;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Kogu Eesti

2001, 2003, 2005, 2007, 2010, 2013, 2016, 2020, 2023

Andmebaasis on avaldatud andmed alates 2001. aasta põllumajandusloendusest. Põllumajandusloendused on kõiksed põllumajanduse struktuuriuuringud.

Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajanduse struktuuriuuringutes kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit (alates 2023. aastast on ka Eestis lävendisse lisatud viinamarjad). Seetõttu ei ole andmed ilma ümberarvutusteta varasemate aastatega otseselt võrreldavad. 2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmed on otseselt võrreldavad 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetega. Varasemate aastate võrreldavuse tagamiseks on võimalusel 2010. aasta andmed ümber arvutatud vastavalt uuele põllumajandusliku majapidamise lävendile.

Ei ole rakendatav

Pind – hektar (ha);

põllumajanduslikud majapidamised, loomad, linnud ja mesilaspered, hõivatud isikud, traktorid jms – arv;

tööaeg – aasta tööühik (ATÜ);

hoidlate maht, läga ja virtsa väljaveetud või sissetoodud kogus – kuupmeeter (m3);

tahesõnniku või muu orgaanilise väetise väljaveetud või sissetoodud kogus – tonn;

rohusööjate loomade karjatusaeg, majapidamises toodetud sõnniku võimalik säilitusaeg – kuu;

loomakasvatus kõigi loomaliikide kohta kokku – loomühik (LÜ);

majapidamise standardtoodang (majanduslik suurus) – euro

Aasta.

Maakasutuse andmed on 2023. aasta kohta. Loomakasvatuse andmed on 2023. aasta 1. septembri seisuga (küsitlusmoment). Tööjõu, maaharimismeetodite ja masinate ning seadmete andmed on 12 kuu kohta enne küsitlusmomenti.

Sõnnikukäitlemise andmed ja loomade keskmine arv loomapidamishoonetes on 12 kuu kohta enne küsitlusmomenti.

Maaeluarengutoetused on perioodi 2021–2023 kohta. Muud andmed on 2023. aasta 1. septembri seisuga.

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst).

Administratiivandmed saadakse lepingute alusel PRIAst, põllumajandus- ja toiduametist, maa- ja ruumiametist, maksu- ja tolliametist (töötamise register) ning transpordiametist (liiklusregister).

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Üle kolme või nelja aasta

Pressiteadete koostamine otsustatakse jooksvalt.

13.02.2024 ilmus uudis "Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid".

Ei avaldata

Esialgsed kokkuvõtted avaldatakse 2024. aasta veebruaris, lõplikud andmed pärast seda, kui Eurostat on andmed aktsepteerinud.

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Loomakasvatus tabelites:

PMS041: Põllumajanduslike majapidamiste loomad ja linnud;

PMS042: Loomakasvatus põllumajanduslikes majapidamistes haldusüksuse järgi;

PMS043: Veise- ja piimakarjakasvatus karja suurusklassi järgi;

PMS044: Lambakasvatus karja suurusklassi järgi;

PMS045: Seakasvatus karja suurusklassi järgi;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Masinad ja seadmed tabelites:

PMS312: Põllumajandustöös kasutatud ja ainuomanduses olevad traktorid võimsusklassi järgi;

PMS313: Masinate ja seadmete kasutus;

PMS314: Põllumajandussaaduste hoidlad;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Põllumajanduslikud tootmismeetodid tabelites:

PMS641: Piimalehmade ja muude veiste pidamine pidamisviisi järgi;

PMS642: Piimalehmade ja muude veiste karjatamine karjatamise kestuse järgi;

PMS643: Sigade pidamine pidamisviisi järgi;

PMS644: Munejate kanade pidamine pidamisviisi järgi;

PMS645: Toitainete kasutamine ja sõnnikukäitlus;

PMS646: Põllumajanduslikud majapidamised sõnniku laotamise viisi järgi;

PMS647: Sõnnikuhoidlatega põllumajanduslikud majapidamised sõnnikuhoidla liigi järgi;

PMS648: Sõnnikuhoidlad ladustamise aja järgi;

PMS649: Maaharimismeetodid avapõllumaal liigi järgi;

PMS650: Avapõllumaa talvised pinnakatted;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Taimekasvatus tabelites:

PMS141: Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus;

PMS142: Põllumajanduslike majapidamiste kasutatav põllumajandusmaa ja kultuurid;

PMS143: Kasutatav põllumajandusmaa suurusklassi järgi;

PMS144: Põllumajanduslike majapidamiste taimekasvatuse põhinäitajad haldusüksuse järgi;

PMS145: Teraviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS146: Kaunviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS147: Kartulikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS148: Rapsi- ja rüpsikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS149: Avamaaköögivilja- ning maasikakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS150: Viljapuu- ja marjaaiad kasvupinna suurusklassi järgi;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Tööjõud tabelites:

PMS241: Põllumajanduslik tööjõud valdaja õigusliku vormi, maakonna ja liigi järgi;

PMS242: Põllumajanduslik püsitööjõud soo, tööaja osatähtsuse ja liigi järgi;

PMS243: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse liigi järgi;

PMS244: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse osatähtsuse järgi;

PMS245: Majapidamisega seotud muu tulutoova tegevusega tööjõud füüsiliste isikute majapidamistes;

PMS246: Majapidamisega mitteseotud muu tulutoova tegevusega tööjõud ainuvaldajast juhiga füüsiliste isikute majapidamistes;

ja valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Üldandmed tabelites:

PMS441: Põllumajanduslikud majapidamised valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi;

PMS442: Põllumajanduslike majapidamiste põhinäitajad majandusliku suuruse järgi;

PMS443: Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi;

PMS444: Muud põllumajanduslike majapidamiste põhiandmed valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi;

PMS445: Põllumajanduslikud majapidamised juhi liigi järgi;

PMS446: Põllumajanduslikud majapidamised juhi juhiks saamise aja järgi;

PMS447: Põllumajanduslikud majapidamised juhi põllumajandusliku väljaõppe järgi;

PMS448: Juhid soo ja vanuserühma järgi;

PMS449: Juhid soo ja tööaja osatähtsuse järgi;

PMS450: Kolme aasta jooksul maaelu arengu toetusi saanud põllumajanduslikud majapidamised toetuse liigi järgi.

Paljude andmete avaldamisel on lisatud nii näitaja kui ka sellele vastav põllumajanduslike majapidamiste arv.

Uuendamata tabelid on leitavad valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Põllumajandus, Arhiiv / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur (1998. ja 2008. aasta metoodika).

Põllumajanduse struktuuriuuringu veebi andmebaasi tabeleid on 2024. aasta jooksul vaadatud 1817 korda, 2023. aastal 2667 korda, 2022. aastal 2791 korda, 2021. aastal 2396 korda, 2020. aastal 5791 korda, 2019. aastal 5902 korda ja 2018. aastal 9270 korda.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Anonüümitud üksikandmed ja kvaliteediaruanne esitatakse Euroopa Liidu statistikaametile Eurostat, kes avaldab need koonditena tasuta kasutamiseks koos teiste Euroopa Liidu riikide andmetega Eurostati andmebaasis.

Andmed ja kvaliteediaruanne esitatakse ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO (Food and Agriculture Organization), kes avaldab need koonditena tasuta kasutamiseks koos teiste maailma riikide infoga FAO andmebaasis.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ ja 21214 „Taimekasvatus“.

Statistikaga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 211 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati metoodikajuhend: Integrated Farm Statistics Manual.

Põllumajanduse struktuuriuuringutes kasutatakse ka põllumajanduslike majapidamiste tüpoloogiat, mis on sätestatud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009 rakenduseeskirjad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse koos andmetega Eurostati veebilehel. Kvaliteediaruanne katab uuringut tervikuna ja on koostatud viimase kehtiva standardi järgi.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seadus § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Väljundnäitaja grupiga seotud töid tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018 alusel. Avaliku huvi peamine esindaja on regionaal- ja põllumajandusministeerium. Keskkonnateemaliste andmete kasutaja on ka kliimaministeerium.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ja Eesti poliitikavaldkondade väljatöötamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel. Põhilised valdkonnad, mis neid andmeid vajavad, on järgmised: ühine põllumajanduspoliitika, sh otsetoetused, turukorraldusabinõud ja maaeluarenguprogrammid; vee raamdirektiiv, sh nitraadidirektiiv ja põhjaveedirektiiv; õhuga seotud direktiivid, sh riigi emissioonilävendid, õhukvaliteet ning reostuse ja selle ennetuse kontroll; kliimamuutuste poliitika (seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga); looduskaitsega seotud seadusandlus, lindude ja elupaikade direktiivid ja mitmed teised bioloogilise mitmekesisuse poliitika meetmed; mullaga seotud poliitika, sh mullatemaatika strateegia ja reoveemuda direktiiv; toiduohutuse, taimekaitse, loomade heaolu seadusandlus; regionaalpoliitika;

Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava. Samuti vajab neid andmeid Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskus (JRC), kes kasutab neid eespool nimetatud poliitikavaldkondade arendamiseks vajalikes teadustöödes, mudelite väljatöötamisel jms.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed sisalduvad riikliku põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) mõõdikute hulgas.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed sisalduvad ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 planeeritavate mõju- ja kontekstindikaatorite hulgas.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on sisendiks maaelu teadmuskeskuse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (Farm Accountancy Data Network – FADN) üldkogumi koostamisel.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmeid kasutatakse ka statistikatöödes taimekasvatuse ja põllumajanduse majandusliku arvepidamise väljundnäitajate gruppide andmete koostamisel.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Seadusandluse, käsiraamatu ja muude Eurostati juhistega (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped" ja "Metoodikadokumendid") ettenähtud nõuded on täidetud. Kõik seadusega ettenähtud näitajad on kogutud ja Eurostatile edastatud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumise meetodid tagavad andmete piisava kvaliteedi, kaetuse ja ajakohasuse.

Enne andmekogumist konsulteeriti küsimustike terminite ja arusaadavuse asjus maaelu teadmuskeskuse spetsialistidega ja küsimustikke testiti valitud põllumeestega.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurust hinnatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018 nõutud reeglitele. Andmete kvaliteeti hinnatakse seotud maakasutuse ja loomakasvatuse andmete alusel. Põhiandmete ning tööjõu ja muu tulutoova tegevuse mooduliga seotud maakasutuse põhinäitajate (vähemalt 7,5% kasutatavast põllumajandusmaast) ning loomakasvatuse põhinäitajate (vähemalt 7,5% loomühikutest) suhteline standardviga peab jääma ja jääb alla 5%. Teiste moodulitega seotud maakasutuse ja/või loomakasvatuse põhinäitajate suhteline standardviga peab jääma ja jääb alla 7,5%.

Täpsemad valikuvigade suurused on esitatud Eurostatile esitatava kvaliteediaruande osana.

Määruses nõutud arvutused valikuvigade kohta on tehtud ja valikuvead vastavad nõuetele, st ei ületa määruses ettenähtud piirnorme. Valikuvigade suurused avaldatakse pärast andmete aktsepteerimist Eurostati veebilehel.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

Alakaetus on minimaalne, sest freimina kasutatakse erinevate allikate alusel uuendatavat põllumajanduslike majapidamiste loendit. Ülekaetus uuringu kvaliteeti ei mõjuta, sest lävendile mittevastavad üksused uuringu tulemustes ei osale.

Freimiks on põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend põllumajanduslikest majapidamistest, kes ületavad lävendit. Põllumajanduslike majapidamiste statistilist registrit uuendatakse regulaarselt erinevate administratiivsete ja statistiliste andmeallikate alusel (sh nt PRIA, mahepõllumajanduse register).

Freimi ülekaetuse moodustavad põllumajanduslikud majapidamised, kes on majapidamiste nimekirjas, kuid tegelikult on kas lõpetanud tegevuse, ühinenud mõne teise majapidamisega või enam ei ületa lävendit. Freimi ülekaetus selgub andmete kogumise ja töötlemise käigus ning need põllumajanduslikud majapidamised eemaldatakse põllumajanduslike majapidamiste loendist ja neid uuringu tulemustes ei arvestata. Freimi ülekaetuse põhjustab ka see, et alakaetuse vältimiseks lisatakse freimi (ja valimi kõiksesse kihti) teadmata seisundiga majapidamisi, eeldades, et seisund selgub andmete kogumisel ja töötlusel.

Freimi alakaetuse moodustavad põllumajanduslikud majapidamised, kes ületavad lävendit, kuid ei ole põllumajanduslike majapidamiste loendis. Freimi alakaetust minimiseeritakse sellega, et lisaks PRIA ja mahepõllumajanduse registritele ajakohastatakse freimi aluseks olevat põllumajanduslike majapidamiste registrit kõigi teadaolevate andmeallikatega. PRIA ja mahepõllumajanduse registrites on üle 99% põllumajanduslikest majapidamistest, ülejäänud tulevad viimase aasta majandusaastaaruannetest jm allikatest. Kuna kõik põllumajandusloomad on registreeritud PRIA registrites, siis lisanduvad vaid väikestel pindadel intensiivkultuure (köögivili ja maasikad, marjakasvatus, lillekasvatus jm) ja puukoole kasvatavad majapidamised. Seega märkimisväärset freimi alakaetust ei ole.

Ala- ega ülekaetus uuringu kvaliteeti ei mõjuta.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega.

Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustikud olid hoolikalt kavandatud, need olid elektroonilisel kujul ja sisaldasid mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli ning võimaluse korral olid andmed eeltäidetud administratiivandmetega. Suurema osa teabest kogusid koolitatud intervjueerijad.

Mittevastamise vead on väikesed ja ei mõjuta oluliselt tulemuste kvaliteeti. Mittevastanud üksuste andmed imputeeritakse või nad võetakse arvesse laiendusteguri ümberkaalumisega.

Paljude aritmeetiliste ja loogiliste kontrollide ning mahukate administratiivandmetega eeltäitmiste tõttu on andmetes töötlusvigade olemasolu praktiliselt võimatu. Kõikse kihi üksuste maakasutuse ja loomade andmed imputeeritakse administratiivsete registrite andmetega. Ülejäänud puuduvad andmed imputeeritakse sama üksuse eelmise perioodi andmetega või sarnase üksuse andmetega.

Ei ole rakendatav

2020. aasta põllumajandusloenduse põhiandmed avaldati 2021. aasta jaanuaris (T + 26 päeva) ja kõik andmed 2021. aasta mais (T + 137 päeva). Andmed kinnitati lõplikuks pärast seda, kui need oli aktsepteerinud Eurostat.

2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsed kokkuvõtted kõigi andmete kohta avaldati 2024. aasta veebruaris (T + 43 päeva). Andmed kinnitatakse lõplikuks 2024. aasta jooksul, pärast seda, kui need on aktsepteerinud Eurostat.

2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsed kokkuvõtted avaldati 13. veebruaril 2024. aastal ehk umbes 1,5 kuud peale referentsaasta lõppu.

2020. aasta põllumajandusloenduse põhiandmed avaldati 2021. aasta jaanuaris (T + 26 päeva) ja kõik andmed 2021. aasta mais (T + 137 päeva). Andmed kinnitati lõplikuks pärast seda, kui need oli aktsepteerinud Eurostat.

2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu kõik tulemused avaldati 13. veebruaril 2024. aastal ehk umbes 1,5 kuud peale referentsaasta lõppu (T + 43 päeva). Tulemused loetakse lõplikuks 2024. aasta jooksul, pärast seda, kui need on aktsepteerinud Eurostat.

Andmed avaldatakse avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Alates 2001. aastast, mil uuring toimus esimest korda, on andmed alati avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal ehk andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Andmed on üldiselt võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Riigid peavad põllumajanduse struktuuriuuringute põhiandmete osas hõlmama üldjuhul kõik kokkulepitud põllumajandusliku majapidamise lävendit ületavad üksused, kuid nõutavat kaetuse määra arvestades võidakse vajadusel lävendit ka muuta. Valikuliste põllumajanduse struktuuriuuringute puhul majapidamiste kokkulepitud lävendit madalamaks ei muudeta. Näitajad ja nende definitsioonid on riikide vahel harmoniseeritud.

Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajanduse struktuuriuuringus kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit, mistõttu andmed ei ole varasemate aastatega otseselt võrreldavad. Enne 2020. aastat loeti põllumajanduslikeks majapidamisteks üksused, kus oli vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodeti põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Andmed kuni 2016. aastani on kättesaadavad andmebaasis lõpetatud tabelite koosseisus valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Põllumajandus. Arhiiv.

2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmed on otseselt võrreldavad 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetega. Lävendi koosseisu on alates 2023. aastast lisatud viinamarjade andmed. Varasemate aastatega võrreldavuse tagamiseks on võimalusel 2010. aasta andmed ümber arvutatud vastavalt uuele põllumajandusliku majapidamise lävendile.

Võrreldavate aegridade pikkused on 2001–2016 ja 2020–2023.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on võrreldavad iga kümne aasta järel toimuva põllumajandusloenduse andmetega, sest kasutatakse sama metoodikat. Erinevalt põllumajanduse tootmisstatistikast ja majandusarvestusest ei hõlmata põllumajandusloendustel ja valikulistel põllumajanduse struktuuriuuringutel põllumajanduslikest majapidamistest väiksemaid väikeüksusi. Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on siiski tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga ja võrreldavad põllumajanduslike majapidamiste osas. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Põllumajanduse struktuuriuuringute aastatel on need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele.

Põllumajanduse struktuuriuuringutel ja põllumajandusloendusel kasutatakse kasvupindade ja loomade arvude sisendina põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Põllumajanduse struktuuriuuringute tööjõu-uuringu metoodika erineb üldisest tööjõu-uuringu metoodikast.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav, sest integreeritud põllumajandusettevõtete statistika (põllumajanduse struktuuriuuring, põllumajandusloendus) ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad, st üksuse kõik andmed on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja agregeerimisel.

Kulude vähendamiseks on kõigile majapidamistele alates 2010. aastast loodud võimalus andmete elektrooniliseks esitamiseks. Koormuse vähendamiseks kasutatakse võimalikult palju administratiivandmeid ja väljundite koostamine on automatiseeritud.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku oli 2023. aastal 2961 tundi.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Tegemist on mitmel allikal põhineva tööga. Osa andmeid kogutakse administratiivregistritest, osa küsitluse käigus küsimustikuga. 2020. aasta põllumajandusloenduse, sh loomapidamishoonete ja sõnnikukäitlemise andmed on kogutud põllumajandusloenduse küsimustikuga.

2023. aasta uuringu esialgne üldkogumi suurus oli 10 914 (lõplik laiendatud 10 712) üksust ja valimi maht 4933 (lõplik 4578) üksust.

Valimi stratifitseerimisnäitajatena kasutatakse standardtoodangu (SO) gruppe, tootmistüüpi ja tootmismeetodi tunnust (tava- või mahetootmine). Valimisse kaasatakse kõikselt suured ja erilised üksused, kus a) SO>=100 000 eurot või b) tootmistüüp on 2 või 3 ja SO>=25 000 eurot või c) tootmistüüp on 5 ja SO>=4000 Eurot või d) tootmistüüp on 9 ja uued majapidamised. Kokku on valimis 19 kihti, neist kolm kõiksed. Valikulistest kihtidest on võetud kihtide valimid suurusega 20% kuni 60%, sõltuvalt majanduslikust suurusest, tootmistüübist ja kihi suurusest.

Administratiivandmetest kasutatakse küsimustike eeltäitmiseks:
PRIA maakasutuse andmeid;
PRIA loomade arvusid;
töötamise registri tööjõu andmeid (mees- ja naistöötajate arv tööaja gruppide lõikes);
maa-ja ruumiameti maavalduse andmeid;
transpordiameti liiklusregistri masinate andmeid;
Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering andmeid taastuvenergia seadmete kasutamise kohta.

Otse administratiivallikatest kogutakse:
PRIA maaeluarengutoetuste andmed;
PRIA ökoalade andmed;
põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajandusregistri taime- ja loomakasvatuse andmed;
majandusüksuste statistilisest registrist ettevõtte gruppi kuulumise andmed.

Administratiivandmed saadetakse e-maili teel.

Majapidamiste asukohtade INSPIRE koodid määratakse Eurostati reeglite kohaselt PRIA jm olemasolevate andmete alusel.

Andmeid kogutakse kord iga kolme–nelja aasta järel.

Põllumajanduse struktuuriuuringutel kasutatakse küsimustikku 1425 "Põllumajanduse struktuuriuuring". 2020. aasta põllumajandusloendusel kasutati küsimustikku 1483 "Põllumajandusloendus 2020". Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu infotekst asub siin: Põllumajanduse struktuuriuuring 2023.

2020. aasta põllumajandusloenduse infotekst asub siin.

Küsimustikud olid eeltäidetud administratiivandmetega (vt "Lähteandmed"). Andmeid koguti elektroonilise andmete edastamise kanali (CAWI) kaudu ja telefoniintervjuudega (CATI). Põllumajanduslikelt majapidamistelt, kes ei esitanud andmeid veebis, koguti andmed määratud ajavahemiku (21.09–15.11.2023) jooksul telefoniintervjuuga. Telefoniintervjuudega kogusid andmeid koolitatud küsitlejad.

Küsimustikule olid kirjeldatud kontrollid, sh ranged ja pehmed. Pehmete kontrollide osas paluti andmeesitajatelt ka olukorra selgitust.

Administratiivandmed saadeti e-maili teel.

Küsimustikega kogutud ja administratiivandmetest kogutud andmed kontrolliti Eurostati kontrollireeglite kohaselt. Selle käigus tagati üksuste kõigi andmete kooskõlalisus.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Statistilisele üksusele arvutatakse kaal, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Kõikse kihi üksuste maakasutuse ja loomade andmed imputeeritakse administratiivsete registrite andmetega. Ülejäänud puuduvad andmed imputeeritakse sama üksuse eelmise perioodi andmetega või sarnase üksuse andmetega. Imputeerimise määr on minimaalne ja ei mõjuta uuringu tulemuste kvaliteeti.

Küsimustikega ja administratiivandmetest kogutud andmed kontrollitakse ja seostatakse Eurostati kontrollireeglite kohaselt. Selle käigus tagatakse üksuste kõigi andmete kooskõlalisus.

Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda varem omakorda tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määr on kõikses kihis olevate mittevastanud ja imputeeritud üksuste suhe valimisse sattunud ja lävendit ületanud üksustesse. Imputeerimise määr oli 1,1% (2023. aasta andmed).

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Uuringut kaasfinantseerib Euroopa Komisjon.