Uudis
Tule tööle
INFOTURBE PEASPETSIALIST
Uudis
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Uudis
Kaido Paabusk: statistikaamet on oma töös juba ette ebaõnnestunud, kui panna meile liiga kõrged ootused
Viga keskmise palganumbri avaldamisel ja teised andmete kvaliteeti puudutavad teemad meenutavad, et riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on.
Uudis
Noore statistiku preemia pälvis Jennifer-Chelsea Laanet
Sel aastal võitis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Jennifer-Chelsea Laanet, kes uuris oma magistritöös ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilaste matemaatilisele identiteedile ning matemaatika õpitulemustele. Hindamiskomisjon tõstis võidutöö puhul esile olulise teemakäsitluse, värske vaatenurga ja praktilise väärtuse.
Uudis
Statistikakonverentsil tutvustatakse andmete visualiseerimise ajalugu
20. oktoobril tähistatakse juba kümnendat korda Euroopa statistikapäeva. Selle sissejuhatuseks kutsume sind reedel, 17. oktoobril kuulama Wilhelm Lexisele pühendatud konverentsi „150 aastat andmete visualiseerimist Tartus“. Saksa päritolu teadlane Lexis on jätnud oma jälje rahvastikustatistikasse, majandusteadusesse ning finants- ja kindlustusmatemaatikasse.
Blogi
Leibkond ja tuumpere – mis imeasjad need veel on?
Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?
Uudis
Vabade ametikohtade arv on jätkuvalt üle 13 000
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest.
Uudis
Tööstustoodang pöördus juulis langusesse
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis püsivhindades 6,4% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ühes – energeetikas 5,2%, kuid langes töötlevas tööstuses 6,4% ning mäetööstuses 17,5%.
Uudis
SKP kasvas teises kvartalis hinnatõusu mõju tõttu vaid 0,6%
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP teises kvartalis 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot.
Blogi
Suur ülevaade: õpetajad meie koolides ja lasteaedades
Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.
Uudis
Juulis jäi jaekaubandusettevõtete müügitulu mullusele tasemele
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele.
Uudis
Ehitusmaht pöördus teises kvartalis langusesse
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 1,4% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 1,8%.
Uudis
Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.
Uudis
Keskmine palk oli teises kvartalis 1693 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Uudis
Rahvaloendus arvamusfestivalil: riik peab paremini selgitama, miks inimestel on vaja oma andmeid jagada
Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.
Blogi
Usaldus määrab järgmise rahvaloenduse metoodika
Andmete olemasolu ning kasutamise ulatusliku mõju osas ühiskonna arengule ja inimeste igapäevale ei kahtle vast enam keegi. Ometi pole iial varem olnud andmete usaldusväärsus olnud sedavõrd oluline, kui juba üle kahe aasta kestnud kriisides. Vaktsineerimise korraldus, Ukraina sõjapõgenike majutus ja energiatoetuste maksmine on vaid mõned näited, kus riik on pidanud andmeid kiiresti igapäevase elu korraldamiseks kasutama.
Blogi
Ukraina noor sõjapõgenik Eestis
Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.