Uudis
Uudis
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Uudis
eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga
Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee. Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks.
Uudis
Üliõpilane, kandideeri noore statistiku preemiale!
Statistikaamet annab juba 15. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Sellega tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid mais 0,1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1%. Eelmise aasta maiga võrreldes tõusis indeks aga 4,6%.
Uudis
Kaubavedude mahud teedel mullu taastusid
Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõus jätkub
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta mais võrreldes aprilliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 33,7%.
Blogi
Rahvuse ehk etnilise kuuluvuse muutmine 20 aasta jooksul
Juuni alguses avaldatud värskete rahvaloenduse andmete kohaselt elab Eestis 919 711 eestlast, st 69,4% elanikkonnast. Nende andmete aluseks on elanikud, kelle rahvus on teada. Teadmata jäi 6727 inimese etniline kuuluvus, sest nad ei olnud seda registritesse märkinud või eelmisel rahvaloendusel öelnud. Järgnevalt vaatame, kui paljud inimesed ja kes muudavad aja jooksul oma rahvust.
Uudis
Statistikaamet avaldas andmed Ukraina kodanikest tööturul
Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.
Uudis
Vaata, mis selgub rahvaloenduse esimestest tulemustest
Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.
Blogi
Kus teevad ettevõtted koostööd?
Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.
Uudis
Statistikaamet ootab ettevõtetelt majandusnäitajaid, et hinnata Eesti käekäiku
Statistikaamet ootab valimisse sattunud ettevõtetelt andmeid iga-aastase majandusandmete küsimustikuga EKOMAR, mille põhjal koostatakse ettevõtluse ülevaateid ja hinnatakse majanduskasvu.
Blogi
Loe kindlasti! Möödunud kevade 5 populaarsemat statistikablogi
Kas palgaralli lõpp paistab? Kui teravalt on päevakorral keskkonna hoid ja säästlikum tarbimine? Anname ülevaate teemadest, mis pälvisid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem tähelepanu.
Blogi
Mis lugu kujuneb sel aastal majanduses läbivaks?
Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?
Uudis
Tutvu rahvastiku paiknemisega Eesti kaardil
Juuni alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse esimesed tulemused. Esmalt selgus Eesti rahvastiku täpne paiknemine ja soo-vanusjaotus. Juulis saame teada, millistes eluruumides eestimaalased elavad. Rahvaloenduse erinevate andmete avaldamine jätkub teemade kaupa kuni aasta lõpuni.
Uudis
Soome turu kasv toetas Eesti teenuste eksporti
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.
Blogi
Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase rahvaloenduse näitel
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee või statistikaameti veebilehe päises oleva nupu "Sisene iseteenindusse" kaudu.