Rahvastikusündmused. Sünnid 2017

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Terje Trasberg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

terje.trasberg [at] stat.ee

625 9353

12/05/2023

12/05/2023

Kalendriaasta jooksul registreeritud sündide arv ja sündide jaotus demograafiliste näitajate järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena)

Sündinud asustusüksuse liigi, elukoha, sünnikuu, sünnijärjekorra, sünnikaalu, raseduse kestuse ja soo järgi

Sündinud ema ja isa vanuserühma, rahvuse, perekonnaseisu ja haridustaseme järgi

Sünnitabelites esitatud andmed on ainult elussündide kohta.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Keelte klassifikaator (KK)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Sünnid

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine, ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Abielust elussündinud – lapsed, kelle isa on tuvastatud abielu alusel, olenemata ema seaduslikust perekonnaseisust lapse sünni hetkel.

Abielusündimuse osatähtsus - näitab, kui suur osa kõigist elussündinutest on abielust elussündinud.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015 (vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine)

Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.

Elukoht – sündide puhul märgitakse lapse elukohaks ema elukoht lapse sünni hetkel. Kui ema elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on ja asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht lapse sünni hetkel. Juhul, kui ema või isa elukoht lapse sünni hetkel on teadmata kasutatakse ema või isa elukohta statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmetest.

Elussünd – elusalt, s.t vähemalt ühe elutunnusega (südametegevus, hingamine, liigutamine) sündinud lapse ilmaletoomine sõltumata raseduse kestusest.

Esmassünd - ema esimese lapse sünd.

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Haridustase – isiku kõrgeim lõpetatud haridustase. Kõrgeim haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel.

Isa tuvastus – näitab, kas isa on sünniaktil tuvastatud või tuvastamata. Isa on tuvastatud, kui sünniaktile kandmise alus on ka abielutunnistuse, isaduse tuvastamise kohtuotsuse, vanemate ühise sellekohase avalduse alusel. Isa on tuvastamata, kui sünniaktis sellekohane info puudub.

Kodakondsus – riik, mille kodanik isik on. Kodakondsust määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Linnaline asustuspiirkond - omavahel kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkondades on suurem kui 5000 inimest. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Loomulik iive - aasta jooksul elussündinute ja surmajuhtumite arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu.

Loomuliku iibe kordaja - aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta. Arvutatud sündimuse üldkordaja ja suremuse üldkordaja vahena.

Maaline asustuspiirkond – omavahel kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Surnultsünd ehk hiline lootesurm – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat.

Sündimuse erikordaja – elussündide arv aastas tuhande 15–49-aastase naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Sündimuse vanuskordaja – elussündide arv aastas 1000 sama vanuserühma naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Sündimuse üldkordaja – elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast.

Sünnijärjekord – arv, mis näitab, mitmes elussündinu vastsündinu emale on.

Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal.

Sünnituste arv – sünnituste koguarv riigis, sealhulgas surnultsünnid. Mitmike sünnitust arvestatakse üheks sünnituseks.

Vabaabielust sündinu – laps, kelle vanemad ei ole sünni registreerimisel seaduslikus abielus, kuid kes on määratlenud oma kooselu vabaabieluna. Ei ühti sündidega, mille puhul isa on tuvastatud.

Väikelinnaline asustuspiirkond – omavahel kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkondades, kus rahvastikutihedus on vahemikus 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega klastrites on suurem kui 5000 inimest ning ei moodusta linnalist asustuspiirkonda. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Sünd

Eestis alaliselt elavate naiste sünnitatud lapsed

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud vaadeldava aasta sünnid

Inimeste elukoht asula täpsusel

1919–…

Ei ole rakendatav

Eestis alaliselt elavate naiste poolt sünnitatud lapsed – arv

Aasta

Kuu

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kuu

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelites:

RV030: Sünnid, surmad ja loomulik iive

RV031: Sünnid, surmad ja loomulik iive. Eestlased

RV032: Sünnid, surmad ja loomulik iive soo ja maakonna järgi

RV033: Sündimuse näitajad,

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis“ tabelis:

RV0213U: Rahvaarvu muutuse komponendid maakonna järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 ja

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikusündmused / Sünnid“ tabelites RV061–RV191.

Valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv“ on lõpetatud tabelid RV102–RV17, RV69 ja RV70.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 30101 „Rahvastik“, 30203 „Rahvastikusündmused. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 50101 „Regionaalareng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Rahvastikustatistika valemid

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut (EDI)

Tervise Arengu Instituut (TAI)

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajadusel Statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse muude administratiivsete registrite (nt rahvastikuregister, Eesti hariduse infosüsteem) abil.

Ei ole rakendatav

Statistikas lähevad arvesse sünnid, kus ema oli Eesti alaline elanik. Et selleks kasutatakse residentsuse indeksit ja elukoha andmeid riiklikest registritest, sõltub arvesse minevate sündide arv residentsuse indeksist ja elukohaandmete kvaliteedist.

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 20), koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Sündide andmeid on maakondade kaupa avaldatud alates 1963. aastast. Maakonna piirid on taasiseseisvuse ajal muutunud kaks korda. 2005. aastal suurenes Lääne-Viru maakond ja vähenes Järva maakond. Haldusreformi tõttu muutusid aastal 2017 enamiku maakondade piirid. Uue haldusjaotuse piiride järgi on tehtud ümberarvutused rahvaarvus alates 2015. aasta 1. jaanuarist. Omavalitsusüksuste kaupa on püsivalt andmeid avaldatud alates aastast 1989. Sündide andmeid on avaldatud igal aastal aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. Nende muutuste käsitlemisel tuleb kasutada EHAKi (Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori) muudatuste ülevaadet. Aastad 2015–2016 arvutati ümber uue haldusjaotuse järgi ja seega ei ole alates 2015. aastast sündide avaldamisel piirkonnad muutunud.

Enne 2014. aastat saadi andmed statistilistelt sünnituslehtedelt, mis täideti sünniakti koostamisel. Neid lehti täitsid ka Eesti välisesindused. Sündide andmeid on maakondade kaupa avaldatud alates 1963. aastast. Maakondade piirid on taasiseseisvusajal muutunud kaks korda. 2005. aastal suurenes Lääne-Viru maakond ja vähenes Järva maakond. Aastal 2017 muutusid haldusreformi tõttu enamiku maakondade piirid. Uue haldusjaotuse piiride järgi on tehtud rahvaarvu ümberarvutused alates 2015. aasta 1. jaanuarist. Omavalitsusüksuste kaupa on püsivalt andmeid avaldatud alates aastast 1989. Sündide andmeid on avaldatud igal aastal aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. Nende muutuste käsitlemisel tuleb kasutada Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatuste ülevaadet. Aastate 2015–2016 andmed arvutati ümber uue haldusjaotuse järgi, seega alates 2015. aastast ei ole sündide statistika avaldamisel piirkonnad muutunud.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Ei ole rakendatav

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Siseministeeriumi rahvastikuregistrist saadakse elektrooniliselt andmed Eestis aasta jooksul registreeritud sündide kohta. Nendele andmetele lisatakse pärast aasta lõppemist tervise arengu instituudilt saadud meditsiinilise sünniregistri andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Kuu

Meditsiinilise sünniregistri väljavõtte edastab Statistikaametile registri volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut (TAI) e-postiga.

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Sündinud laste ja nende emade isikuandmeid (isikukoodid ja nimed) kasutatakse andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Sünd läheb Eesti sündide arvestusse, kui lapse ema oli aasta alguse ja lõpu seisuga Eesti püsielanik, ka juhul, kui laps sündis väljaspool Eestit. Kui lapse ema oli Eesti püsielanik ainult aasta lõpu seisuga, siis otsustatakse ema registreeritud elukoha järgi lapse sünni ajal või lapse sünnikoha järgi, kas laps läheb sisserände või sündide arvestusse. Kui lapse ema oli Eesti püsielanik ainult aasta alguse seisuga, otsustatakse ema registreeritud elukoha järgi lapse sünni ajal või lapse sünnikoha järgi, kas laps läheb sündide või väljarände arvestusse. Sünniandmete aastatöötluse aluseks on lapse sünnikuupäev. Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul, kuid vahel jõuab info registritesse hiljem. Need sünnid, mille kohta laekub info pärast tegeliku sünniaasta andmete töötlust, lähevad erandina arvesse sünni registreerimise aasta andmestikus. Eesti sündide puhul märgitakse lapse elukohaks ema elukoht. Kui ema elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on ja asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht. Kui mõlema vanema elukoht on teadmata, märgitakse „lapse elukoht teadmata“.

Ei korrigeerita

Puuduvad