Keskkonnatrendid 2017

Statistikatöö nimetus	Keskkonnatrendid
Statistikatöö kood	10001
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda teavet olulisemate keskkonnaprobleemide ja nende tekkimist või süvenemist põhjustava inimtegevuse kohta. Keskkonnaministeerium kasutab andmeid keskkonnaülevaate ja -strateegia koostamisel, ökosüsteemide hindamisel, kliimapoliitika kujundamisel, jäätmekava koostamisel, põlevkivi, metsanduse, looduskaitse ja ehitusmaavarade arengukava koostamisel ning kasvuhoonegaaside aruandluses.
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Puuduvad
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Kaia Oras
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	kaia.oras [at] stat.ee
1.7. Telefon	6 259 234

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Keskkonnasurve näitajad – näitajad, mis peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale keskkonnaprobleemide kaupa
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eurostati keskkonna probleemvaldkondade ja nende peamiste keskkonnasurve näitajate loetelu
3.3. Sektorite kaetus	Enamik näitajaid on arvestatud riigi tasandil kokku. Kui mitte, siis tuleb see välja kas näitaja nimetusest või metoodika kirjeldusest.
3.4. Mõisted ja määratlused	Keskkonnasurve näitajad – näitajad, mis peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale. Näitajad on koondatud peamiste keskkonna probleemvaldkondade kaupa, vaadeldakse seitset keskkonna probleemvaldkonda: - bioloogilise mitmekesisuse kadumine; iseloomustavad näitajad on: intensiivpõllumajanduse kasutuses olev maa; uuendusraie pindala; Läänemere ja sisevete kalapüük; - jäätmed; iseloomustavad näitajad on: jäätmete teke; jäätmete ladestamine prügilasse; ohtlike jäätmete teke; olmejäätmete teke; jäätmete taaskasutus; jäätmete põletamine; - kliimamuutus; iseloomustavad näitajad on: kasvuhoonegaaside heitkogus; süsinikdioksiidi, metaani, dilämmastikoksiidi ja F-gaaside heitkogus; süsinikdioksiidi sidumine ökosüsteemides; - ressursside kasutamine; iseloomustavad näitajad on: magevee-, põhjavee-, pinnavee- ja jahutusveevõtt; energia kogutarbimine; metsamaa; puidu tagavara, kasutatav põllu- ja looduslik rohumaa; elektrienergia tootmine fossiilsetest kütustest; põlevkivi, turba, lubjakivi, savi, liiva, kruusa, dolokivi, mere- ja järvemuda kaevandamine; - toksilised kemikaalid; iseloomustavad näitad on: taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes; raskmetallide õhuheitmed; põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed; - vee saastumine ja veevarude vähenemine; iseloomustavad näitajad on: väetisega pinnasesse viidud lämmastik; puhastamata või mehaaniliselt puhastatud heitvee osatähtsus puhastamist vajavas vees; heitvee orgaaniliste reoainete, lämmastiku ja fosfori reostuskoormus; - õhu saastumine; iseloomustavad näitajad on: lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste, vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkogus; autobensiini ja diislikütuse tarbimine.
3.5. Statistiline üksus	Statistikat avaldatakse mitmesuguste keskkonnaseisundit iseloomustavate nähtuste, nagu kalapüük, jäätmed, kaevandamine, ohtlikud kemikaalid, põllumaa, metsamaa jmt kohta
3.6. Statistiline üldkogum	Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2000–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Mitmesugused mõõtühikud

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Keskkond / Surve keskkonnaseisundile“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Näitajate alus on Eurostati keskkonnamõju indikaatorite kahemõõtmeline maatriks, mille üks mõõde on keskkonna probleemvaldkonnad ja teine neile vastavad põhilised keskkonnasurve näitajad (Towards environmental pressure indicators for the EU. European Communities, 1999). Keskkonna probleemvaldkonnad, mille puhul on välja toodud inimtegevuse mõju, on: vee saastumine, jäätmete teke, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ressursside kasutamine ja toksilised kemikaalid, välisõhu saastamine, kliimamuutus ning osoonikihi hõrenemine.
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Keskkonnaministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Ei ole asjakohane

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Ei ole asjakohane
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Ajakohased
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Üksikute näitajate andmed on teiste riikide andmetega tihti võrreldavad, sõltuvalt näitajast on geograafiline võrreldavus erinev.
15.2. Ajaline võrreldavus	Üksikute näitajate andmed on aegreas enamasti võrreldavad, sõltuvalt näitajast on võrreldavus erinev.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Puudub selge sidusus teiste statistikavaldkondadega.
15.4. Sisemine sidusus	Sisemine sidusus on tagatud raamistiku kaudu.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Revisjoni tehakse näitajate arvestamise aluseks olnud andmetes (teistes statistikatöödes).

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse F-gaaside andmed. Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed õhuemissioonide, kasvuhoonegaaside emissioonide, jahinduse, metsanduse, heitvee ja jäätmete käitluse kohta. Maa-ametilt saadakse andmed maavarade kaevandamise kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 10302 „Veekasutus“, 10304 „Metsavaru“, 10401 „Jäätmekäitlus“, 21001 „Metsandus“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 21214 „Taimekasvatus“, 10503 „Taimekaitsevahendite turustamine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“ ja 20701 „Kalapüük“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Ei ole rakendatav
18.3. Andmete kogumine	Enamasti ei ole rakendatav, kuna kasutatakse teiste statistikatööde andmeid. Maa-ametilt, Keskkonnaagentuurilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab võrdlust muude uuringute andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad