Ettevõtete aasta majandusnäitajad 2013

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Merike Põldsaar

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

merike.poldsaar [at] stat.ee

6259133

28/10/2024

28/10/2024

Ettevõtete vara, kohustused ja omakapital; investeeringud põhivarasse; tulud, kulud ja kasum, tööhõive ja töötunnid; lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja ettevõtete suurusgrupi (hõivatute arvu) järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Uuringuga on kaetud järgmiste tegevusvaldkondade ettevõtted:

põllumajandus, metsamajandus ja kalandus;

mäetööstus;

töötlev tööstus;

elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;

veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus;

ehitus;

hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont;

veondus ja laondus;

majutus ja toitlustus;

info ja side;

kinnisvaraalane tegevus;

kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus;

haldus- ja abitegevused;

haridus;

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne;

kunst, meelelahutus ja vaba aeg;

muud teenindavad tegevused.

Aruandeaasta kasum (-kahjum) – aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Ettevõtluse aastastatistikas käsitletakse ainult 20 või enama hõivatuga välismaa äriühingute filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Ettevõtete arv – tegutsevate ettevõtete arv ehk ettevõtted, kellel oli aruandeperioodil müügitulu või oli teinud investeeringuid põhivara soetamiseks või olid palgalised töötajad.

Finantskulud – kulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega

Finantstulud – tulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega

Investeeringud põhivarasse – aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva põhivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud tööde maksumus; investeeringud immateriaalsesse põhivarasse ja väärisesemetesse. Siia kuulub ka kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud kinnisvaraobjektide soetamine. Kinnisvarainvesteeringud – kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

Kaubad – edasimüügi eesmärgil ostetud ja ilma lisatöötluseta edasi müüdud kaubad, sealhulgas müüdud tooraine- ja materjalivarud, kinnisvara (elamud, korterid, mitteeluruumid, maa) ja teenused (elekter, soojusenergia, vesi, valmisreisid jms)

Kaupade hulgimüük – kaupade edasimüük ja vahendus tööstus- ja kaubanduslikele tarbijatele, asutustele ja organisatsioonidele, k.a liisinguettevõtetele. Kaupade vahendamisel ei kuulu kaup vahendajale ja siia kuulub ainult teenustasu.

Kaupade jaemüük – kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest ja müügilettidelt eraisikutele isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügis ei arvestata püsikaupade (autod, mööbel, olmeelektroonika, kodumasinad jm) müüki eraisikutele liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte.

Kohustised – lühi- ja pikaajalised kohustised kokku

Kumulatiivne protsent kogu müügitulust – nelikute summeeritud müügitulude osatähtsus kogu müügitulus

Käibevarad – raha ja raha ekvivalendid; varad, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil ja mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus lähema 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.

Muud ärikulud – kahjum materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade, bioloogiliste varade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvikulud, leppetrahvid, maksuviivised jms ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud. Siia kuuluvad ka erakorralised kulud.

Muud äritulud – kasum materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade, bioloogiliste varade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvitulud, viivised ostjate arvetelt jms ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud.

Siia kuuluvad ka erakorralised tulud ning riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioonid (tegevuskulude sihtfinantseerimine).

Müügitulu – nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja seda arvestatakse tekkepõhiselt.

Müügimomendiks loetakse omandiõiguse ostjale üleminekut.

Müügitulusse arvestatakse ka taara ja pakkematerjali maksumus, samuti komisjoni- ja agendilepingute teenustasud (komisjonitasud).

Müügitulu ei sisalda

- põhivara müügitulu;

- muud äritulu (põhivara likvidee¬rimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kredi¬toorsetest võlgnevustest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms);

- finants- ega erakorralist tulu;

- riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine);

- käibemaksukohustuslasel käibemaksu;

- tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise;

- teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud).

Müügitulu ehitustegevusest (varem Ehitustööd) – tellijale müüdud ehitustööde maksumus, mis sisaldab topelt arvestust alltöövõtutööde osas. Kuni 2018 aastani loeti ehitustööde hulka ka omatarbeks tehtud ehitustööde maksumus.

Müügitulu kontsentratsioon – igalt tabelis esitatud tegevusalalt võeti 20 suurima müügituluga äriühingut. Need jaotati müügitulu suuruse järgi viide rühma, igas neli äriühingut (esimene nelik, teine nelik jne). Näiteks nelja suurima müügituluga ehitusäriühingu (esimene nelik) müügitulu. hõlmas kogu ehituse müügitulust 8,8%, pingereas 5.–8. kohal (teine nelik) olnud äriühingute müügitulu osatähtsus oli aga 5,7%. 20 suurima müügituluga ehitusäriühingut andsid 25% kogu ehituse müügitulust.

Müük mitteresidentidele – müügitulus sisalduv toodete, kaupade ja teenuste müük välismaal registreeritud juriidilistele isikutele või alaliselt väljaspool Eestit elavatele füüsilistele isikutele

Omakapital – (netovara) varade ja kohustiste vahe

Omakapital: aruandeaasta kasum (-kahjum) – aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe

Omal jõul tehtud ehitustööd – tellijale müüdud ja oma tarbeks tehtud ehitustööde maksumus alltöövõtutööde maksumuseta, pluss/mii¬nus lõpetamata ehituse varude muutus

Osalise tööajaga töötajate arv – töötajate arv, kes töötavad osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga (kokkuleppel tööandjaga või ajutiselt tööandja algatusel töömahu vähenemise tõttu)

Palk – tasu, mida tööandja arvestab kõikidele töötajatele aruandeperioodil tehtud töö eest

Põhivarad – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Põhivara objekti kasutusea ja rahalise väärtuse alampiirid määrab ettevõte ise ja fikseerib raamatupidamise sise-eeskirjas.

Põhivarad: materiaalsed põhivarad – maa, ehitised (hooned ja rajatised), nendega seotud õigused (nt hoonestusõigus, kasutusvaldus), masinad, seadmed, tööriistad, sisseseade ja muu inventar, väärisesemed, lõpetamata ehitus, ettemaksed põhivarade eest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse vähenemisest tingitud allahindlused (s.o bilansiline jääkmaksumus). Lisainfo: Raamatupidamise Toimkonna juhend (edaspidi RTJ) 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”.

Põhivarad: immateriaalsed põhivarad – varad, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema aja jooksul kui üks aasta: arenguväljaminekud, ostetud kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmaväärtus, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sellised varad; ettemaksed immateriaalsete põhivarade eest ning arvutitarkvara (kui selle kasutamine on riistvarast sõltumatu). Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse vähenemisest tingitud allahindlused (s.o bilansiline jääkmaksumus). Lisainfo: RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”.

Põhivarad: bioloogilised (tootvad) varad – põhivarana kajastatakse üldjuhul tootvat bioloogilist vara, näiteks kasvav mets, istandused, loomad.

Bioloogilised varad kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka edasistel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse bioloogilist vara bilansis soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ning kahjum vara väärtuse langusest. Lisainfo: RTJ 7 „Bioloogilised varad”.

Põhivarad: kinnisvarainvesteeringud – kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

Põhivarad: pikaajalised finantsinvesteeringud, nõuded ja ettemaksed kokku – finantsvara, mida tõenäoliselt ei realiseerita 12 lähema kuu jooksul. Siia kuuluvad osalused tütar- ja sidusettevõtetes, muud aktsiad ja väärtpaberid, mitmesugused pikaajalised laenu- ja muud nõuded teiste sama kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu, ostjate pikaajalised tasumata arved. Ka rendileandja pikaajalised nõuded kapitalirendi (liisingu) rentniku vastu näidatakse sellel real.

Põhivarade kulum ja väärtuse langus – materiaalsetelt ja immateriaalsetelt põhivaradelt ning soetusmaksumuses kajastatavatelt bioloogilistelt varadelt ja kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ning väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu

Sotsiaalkindlustuskulud – sotsiaalmaks kooskõlas seadustega. Siia kuulub ka sotsiaalmaks erisoodustustelt ja arvestatud puhkusereservilt, samuti töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud maksemääras.

Tulumaks – Tulumaks dividendidelt jm kasumieraldistelt. Dividendide tulumaksu kulu kajastatakse kasumiaruandes samal perioodil, kui dividendid on välja kuulutatud, sõltumata perioodist, mille eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Samuti välismaal asuvatest tütarettevõtetest tulenev tasumisele kuuluva tulumaksu kulu või tulu ja edasilükkunud tulumaksu kulu või tulu.

Tööjõukulud – palk ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse

Täistööajaga töötaja – isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, jne) ja töösisekorra eeskirja järgi

Täistööajale taandatud töötajate arv – täistööajale taandatud keskmise töötajate arvu leidmisel taandatakse osalise tööajaga töötajate töötunnid täistööajale ettevõtte aasta täistööaja alusel ja liidetakse täistööajaga töötajate arvule

Töötatud tundide arv – täis- ja osaajaga töötajate tegelikult välja töötatud tunnid, k.a ületunnid. Siia ei kuulu tasustatud tunnid, mille kestel tegelikult ei ole töötatud (puhkuse ja haiguse aeg jm). Kui tegelikult töötatud tundide täpne arv ei ole teada, võib seda määrata hinnanguliselt, tuginedes arvatavale töötundide arvule.

Tööga hõivatud isikute arv – kõikide ettevõttes töötavate isikute arv olenemata nende töönädala pikkusest. Tööga hõivatud isikute arvu mõõdetakse aastakeskmisena.

Tööga hõivatud isikute hulka kuuluvad:

- ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

- täis- või osatööajaga töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

- hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tasuta töötavad pereliikmed on need isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.

Tööga hõivatud isikute hulka ei arvata teiste ettevõtete töötajaid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijad jt).

Töötajate arv – kõik ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Töötajate arvu mõõdetakse aastakeskmisena.

Tööstustoodang — tööstustoodangu müük, millele on liidetud või millest on maha arvatud valmistoodangu laojääkide muutus

Tööstustoodangu müük — ettevõttes valmistatud ja arvestusperioodil realiseeritud (müüdud) ning ostjale üle antud või talle lähetatud toodangu ning tööstuslikku laadi teenuste maksumus, sõltumata raha laekumise ajast

Tööstustoodangu müük mitteresidentidele — tööstustoodangu müügitulus sisalduv toodete ja teenuste müük välismaal registreeritud juriidilistele isikutele või alaliselt väljaspool Eestit elavatele füüsilistele isikutele. Omatoodetud tööstustoodangu ja osutatud tööstusteenuste müük mitteresidentidele ei hõlma materjali maksumust tagasimüügi (reekspordi) puhul, kui töötluseks sissetoodud materjali kuludes ei sisaldu (kajastatakse ainult saadud teenustasu).

Varad kokku – käibe- ja põhivarade summa, mis võrdub kohustiste ja omakapitali summaga

Varud kokku – varudesse arvestatakse ostetud tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, tarnijatele tehtud ettemaksed varude eest. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende asukohta ja nõutavasse seisundisse. Lisainfo: RTJ 4 „Varud”.

Varud: tooraine ja materjal – ostetud materjali ja pooltoodete, komplekteeritavate toodete, tarindite ja detailide, taara ja pakkematerjali, kütuse, ehitusmaterjali, varuosade ja muud tootmisvarud.

Varud: lõpetamata toodang – põhi- ja abitootmise lõpetamata toodangu, tööde või teenuste kulud ning oma pooltooted, lõpetamata remonditööd, samuti põllumajanduslik toodang. Lõpetamata toodang võetakse arvele soetusmaksumuses, s.o tootmisomahinnas.

Varud: valmistoodang – laos olevad valmistooted, põllumajanduslik toodang. Valmistoodang võetakse arvele soetusmaksumuses, s.o tootmisomahinnas. Põllumajanduslikku toodangut kajastatakse selle bioloogilisest varast saamise või eraldamise hetkel õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Selliselt leitud väärtust loetakse ühtlasi põllumajandusliku toodangu soetusmaksumuseks selle edasisel kajastamisel varuna (RTJ 4 „Varud”).

Varud: müügiks ostetud kaubad – edasimüügiks ostetud kaubad soetusmaksumuses. Allahindluse korral tegelikus (allahinnatud) maksumuses. Komisjonimüügil olevaid kaupu ei kajastata.

Varud: ettemaksed varude eest – tarnijatele tehtud ettemaksed järgmisel perioodil omandatava kauba, materjali ja tooraine eest. Neid ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Ettemaksed materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade tarnijatele näidatakse põhivarade ridadel (read „Materiaalsed põhivarad” ja „Immateriaalsed põhivarad”). Maksude ettemaksed ja tulevaste perioodide ettemakstud kulud kajastatakse käibevara real „Muud nõuded ja ettemaksed”.

Ärikasum (-kahjum) – müügitulu + muud äritulud + valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus + kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt + kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel - kulud - muud ärikulud.

Suhtarvude valemid on avaldatud veebilehe rubriigis "Metoodika", Suhtarvude valemid ettevõtete majandusnäitajate avaldamisel.

Ettevõte

Lisainfo: Statistilised üksused

Ettevõtted, v.a finantsvahendusettevõtted.

Üldkogumist on välja arvatud mitteturutootjatest ettevõtted (vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ja EBS-i (European Business Statistics) metoodikale), nagu näiteks haiglaraviteenuseid (EMTAK 861) ja hooldusraviteenuseid (EMTAK 871) osutavad riigi ja kohaliku omavalitsuse ettevõtted, riigi kinnisvaraalase tegevusega tegelevad (EMTAK 682) jms ettevõtted, mis osutavad teenuseid riigi eesmärkide täitmiseks ja mistõttu käsitletakse neid valitsemissektori üksustena.

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, v.a finantsvahendusettevõtted

Kogu Eesti.

Alates 2020. aastast on maakondlikud andmed kõigi suurusgruppide kohta. Varasemate aastate maakondlikud andmed on ainult vähemalt 20 hõivatuga ettevõtete kohta.

2000–…

Ei ole rakendatav

Rahalised näitajad – tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst).

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete tulud, kulud ja kasum, tööhõive ja töötunnid / Aastastatistika tabelites:

EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;

EM003: Ettevõtete majandusnäitajad maakonna järgi;

EM006: Ettevõtete müügitulu kontsentratsioon tegevusala järgi;

EM0072: Ettevõtete arv tegevusala ja müügitulu järgi,

valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete vara, kohustused ja omakapital / Aastastatistika tabelites:

EM009: Ettevõtete vara, kohustused ja omakapital tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi;

EM013: Ettevõtete vara, kohustised ja omakapital maakonna järgi,

valdkonna Majandus/Teenindus tabelis:

TE014: Teenindusettevõtete müügitulu tegevusala järgi,

valdkonna Majandus/Tööstus / Tööstuse majandusnäitajad / Aastastatistika tabelis:

TO001: Tööstustoodang tegevusala ja maakonna järgi,

valdkonna Majandus/Ehitus/Ehitustööd tabelites:

EH001: Ehitustööd ehitustegevuse koha järgi;

EH002: Omal jõul Eestis tehtud ehitustööd ehitise tüübi järgi;

EH003: Omal jõul tehtud ehitustööd maakonna järgi,

valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete üldkogum, valim, vastanud. Kvaliteedinäitajad / Aastastatistika tabelis:

EM026: Ettevõtete aastastatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi

ja valdkonna Majandus/Sisekaubandus / Sisekaubanduse majandusnäitajad tabelites:

KM0011: Kaupade ja mootorsõidukite hoolduse ja remonditeenuste müük;

KM0021: Kaupade ja mootorsõidukite hoolduse ja remonditeenuste müük piirkonna järgi;

KM0041: Kaupade hulgimüük hulgikaubandusettevõtetes tegevusala ja kaubagrupi järgi;

KM0061: Kaupade jaemüük jaekaubandusettevõtetes tegevusala ja kaubagrupi järgi;

KM0081: Kaubandusettevõtete tulud, kaubanduslik juurdehindlus tegevusala järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“, 10104 „Keskkonnamaksude arvepidamine“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“, 20103 „Ehitusmahuindeksid“, 20319 „Välismaiste tütarettevõtete majandusnäitajad“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 20505 „Infotehnoloogia ettevõttes“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 20904 „Kontsernid“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 21406 „Regionaalne SKP“, 21407 „Sektorikontod“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 22201 „Tööstustoodangu indeks“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

Andmeid on avaldatud ka juhtimislaudadel.

Euroopa ettevõtlusstatistika käsiraamat

Euroopa ettevõtluse struktuurstatistika metoodika käsiraamat (2021)

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis (valdkonna Majandus / Ettevõtete majandusnäitajad / Ettevõtete üldkogum, valim, vastanud. Kvaliteedinäitajad / Aastastatistika tabelis

EM026: Ettevõtete aastastatistika kvaliteedinäitajad tegevusala järgi).

Eurostatile on saadetud kvaliteediaruanded (https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/en/sbs_esms.htm).

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise süsteem (sh SKP koostamine)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Pank

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Alates 2020. aastast on kasutusel kõikne uuring ja valikuviga ei ole rakendatav.

Alates 2020. aastast on kasutusel kõikne uuring ja valikust sõltumatu viga ei ole rakendatav.

Andmed avaldatakse 360 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 360).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest statistika koostamisel järgitakse EBSi (European Business Statistics) põhimõtteid.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2005. aastast.

Aastatel 2000–2007 oli kasutusel tegevusalade klassifikaator NACE Rev. 1.1. Alates 2008. aastast on kasutusel NACE Rev. 2 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)). 2005.–2007. aasta andmed on vastavalt muudatusele ümber arvutatud.

Alates 2021. aastast on kasutusel kalendriaasta profiil ehk majanduslikult aktiivsete üksuste lõplik kogum. Erinevalt esialgsest hõlmab lõplik kogum kalendriaasta jooksul tegutsenud üksusi, ka neid, mis tegutsesid vaid aasta viimastel kuudel. Aktiivsete üksuste kogumi täiendamise peamine allikas on majandusaasta aruanded. Vaata ka Aktiivsete majandusüksuste kogum.

Kalendriaasta profiilil põhineb ka ettevõtluse demograafia andmestik. Erinevused ettevõtluse demograafia andmestikuga on põhiliselt tingitud füüsilisest isikust ettevõtjatega – need on kaasatud ettevõtluse demograafia puhul, kuid puuduvad ettevõtete majandusnäitajate andmestikest.

Andmete üle vaatamise käigus rakendatakse andmete kontrolli reegleid, et tagada üksuse tasemel tööstuse tegevusalade müügitulu sama väärtus kui Prodcomi uuringus (22203 Tööstustooted).

Andmeid võrreldakse lühiajastatistika (20007 Ettevõtete majandusnäitajad – kvartal) andmetega (müügitulu, investeeringud, hõivatute arv) nii üksuse kui agregeeritud (koondandmete) tasemel. Erinevused agregeeritud andmetes on tingitud erinevate freimide kasutamisest — lõplik kogum, mis valmib aruandeaastale järgneva aasta novembris, on kasutusel aastastatistika tegemisel, ja esialgne kogum, mis valmib aruandeaastale eelneva aasta novembris, on kasutusel järgmise aasta lühiajastatistika tegemisel.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 12948 (2023. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Andmeid kogutakse üldjuhul 20 ja enama hõivatuga ettevõtetelt EKOMARi statistikaküsimustikega eSTATi keskkonnas.

Majandusaasta aruande (MAA) andmete alusel eeltäidetakse EKOMARi küsimustik ettevõtte jaoks eSTATis, et vähendada ettevõtte andmete esitamise koormust ja vältida korduvat andmete küsimist. Andmeesitaja peab lisama vaid info, mida ei ole MAAs küsitud või mida ta ei ole seal esitanud.

Kuni 2012. aastani oli kasutusel valikvaatlus, mille puhul riigi ja kohalike omavalitsuste ettevõtteid ning vähemalt 20 hõivatuga eraettevõtteid vaadeldi kõikselt, alla 20 hõivatuga eraettevõtetest tehti stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala ja hõivatute arvu järgi.

Aastatel 2013–2019 toimus järk-järguline üleminek valikuuringult kõiksele uuringule. Alates 2020. aastast on tegemist kombineeritud kõikse uuringuga, kus andmed saadakse kõigi ettevõtete kohta kas statistika küsimustikuga või kasutatakse majandusaasta aruandeid.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse ettevõtete majandusaasta aruannete (MAA) andmed.

MAAs puuduvate andmete leidmiseks kasutatakse mudeldamist.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Andmeid kogutakse ja EKOMARi küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Kasutusel on 10 küsimustikku vastavalt ettevõtte tegevusalale, nt "EKOMAR F41", on ehitusettevõtetele, kus F41 viitab EMTAKi koodile. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Alates aruandeaastast 2011 (2012. aasta statistikatööd) kasutatakse majandusaasta aruande andmeid küsimustike eeltäitmiseks eSTATis.

Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu. Majandusaasta aruanded Äriregistrist saadakse X-tee kaudu.

Sisendandmed kontrollitakse ja vajaduse korral parandatakse vastavalt reeglitele ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära ning sisemist sidusust, võrreldakse eelnenud perioodide ja teiste andmetega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Mittevastanud vähemalt 20 hõivatuga ettevõtete ja oluliste väiksemate ettevõtete andmed asendatakse administratiivandmete, eelnenud perioodi või doonorettevõtte andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate (sh suhtarvude) arvutamist.

Statistikatöö sisendiks olevatest majandusaasta aruannetest võetakse andmed otseselt vastavuses olevatele näitajatele, majandusaasta aruannetes puuduvad või mitte esitatud näitajad hinnatakse mudeliga ettevõtte tasandil. Mudelid on välja töötatud suhtehinnanguna andmeid esitanud ettevõtete või baasaasta andmete põhjal.

Ei korrigeerita

Alates 2016. aastast liideti järgmised statistikatööd statistikatööga „Ettevõtte majandusnäitajad (aasta)“ (20300):

20321 „Kaubandusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20324 „Transpordiettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20325 „Turismi ja majutuse ettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20323 „Teenindusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20326 „Tööstusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20320 „Ehitusettevõtete aasta majandusnäitajad“,

20503 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori aastaarvestus“,

20322 „Kinnisvaraettevõtete aasta majandusnäitajad“.

Loetletud töödega moodustati vastava tegevusalaga ettevõtete majandusnäitajad avaldamiseks eraldi tabelitena.

Alates 2018. aastast liideti statistikatöö 20003 „Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“.