Otsingu tulemused

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis

Aeg ja selle kasutamine mõjutab tuntavalt meie igapäevaelu. Meil kõigil on ööpäevas võrdselt 24 tundi. Ometi kasutame seda aega võrdlemisi erinevalt, lähtudes isiklikest eelistustest ja kohustustest ning sellest, kui vabad oleme langetama valikuid meelepärase tegevuse kasuks. Ajakasutusstatistika peegeldab inimeste igapäevaelu ja eelistusi, andes täpsemat teavet, millele aeg kulub, kirjeldades laiemalt tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid, samuti muutusi leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Ajakasutuse andmed annavad järgmist