Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel imporditi 2016. aastal Eestisse 1 miljoni euro eest ilutulestikutooteid. Nende peamine sissetoomise aeg on aasta viimane kvartal ja päritoluriik Hiina.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11,3%.

Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes.

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,4%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 26% ning import 24%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes eksport 21% ja import 30%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii juunis kui ka II kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta mais võrreldes aprilliga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,1%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta juunis võrreldes maiga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 0,5%.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.