Otsingu tulemused

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.

Viimaste ettevõtete kiirstatistika andmete kohaselt jäi ettevõtete deklareeritud käive mais samale tasemele aprilliga, kuigi tavapäraselt eeldanuks kuu varasemaga võrreldes kasvu.

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta juulis 680 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis 1153 eurot ja brutotunnipalk 7,13 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 3,9%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ning aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 640 miljonit eurot. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes see püsivhindades 4%, teatab statistikaamet.