Otsingu tulemused

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III

2012. aasta II kvartalis vähenes töötute arv 71 000-ni ja töötuse määr 10,2%-ni, teatab Statistikaamet. Noorte olukord tööturul tänavu paranenud ei ole.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15 –24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25 –64-aastaste naiste

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni, teatab Statistikaamet. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra.

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti

Töötuid oli 2011. aasta III kvartalis 77 000 ja töötuse määr 10,9%, teatab Statistikaamet. Meeste töötus vähenes rohkem kui naiste töötus.

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.