Otsingu tulemused

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2017. aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Ehitushinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 1,7%, teatab Statistikaamet. 2018. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,7%.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 72,0%, teatab Statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Ehitushinnaindeksi muutus 2017. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim.

Magistritöö teemavalik on ajendatud Mikku isiklikust huvist varimajanduse vastu. Maksudest kõrvalehoidumise uurimine selle majanduslike, sotsiaalsete ja eetiliste tagajärgede mõistmiseks on noore statistiku hinnangul ülioluline. „Probleem on paljude valitsuste jaoks kriitiline, kuna maksude tasumine või tasumata jätmine mõjutab väga tugevalt valitsussektori tulusid. Maksutulude vähenemise tagajärjel peab valitsussektor leidma alternatiivseid tuluallikaid avalike teenuste tagamiseks ning infrastruktuuri hoidmiseks ja arendamiseks või teatud teenuste pakkumisest loobuma,“ selgitas noor statistik