Otsingu tulemused

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal kodune internetiühendus olemas 90%-l leibkondadest, 16–44-aastastest kasutas seda iga päev või peaaegu iga päev 98%. Ettevõtted panustavad üha enam oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvameetmete ja -poliitika täiustamisse.

Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta III kvartalis 871 miljonit eurot, mis on 21% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eestis tegutses 2019. aastal 20 telekanalit, millest 16 olid eraõiguslikud, kolm avalik-õiguslikud ja üks kuulus kohalikule omavalitsusele. Tänasel rahvusvahelisel televisioonipäeval heidame pilgu sellele, mida ja mis mahus Eesti telekanalitelt näha saab.