Otsingu tulemused

Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.

Kas statistikaametist on võimalik saada infot, mida oma ettevõtluses kasutada? Tuleb välja, et on küll. Palgainfo Agentuur teeb statistikaametist tellitud andmete põhjal põhjalikke palgaanalüüse maakondade, töötajate arvu, tegevusalade ja muude tunnuste vaates.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 915 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 896 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 730 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 8%.