Otsingu tulemused

Täna, 26. mail uuendas statistikaamet ettevõtete kiirstatistika andmeid. Ettevõtete käive vähenes märgatavalt, tööjõukuludes veel suuri muutusi märgata ei olnud.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Sõidukite arv kasvas Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil jõudsalt. Vaba turg ja autoostulubade kadumine andsid sellele kohe 90ndate alguses tõuke. Eriti paistab silma sõiduautode arvu suurenemine, mis tegi küll mõningase languse läbi majanduskriisi aastatel, kuid jätkas hoogsat kasvu pärast 2010. aastat. Blogis heidame pilgu sõiduautode, veoautode, busside ja mootorrataste arvu muutustele läbi kolme kümnendi.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem*. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.

Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.

Tallinna strateegiakeskuse turismiosakond kasutab andmeid teadlikult selleks, et kujundada pealinnast tuntud ja hinnatud aastaringne sihtkoht. Statistika on seejuures asendamatuks abiks, kuna annab võimaluse võrrelda, hinnata hetkeolukorda ja seada eesmärke tulevikuks.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.