Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Eile, 27. oktoobril uuendatud ettevõtete kiirstatistika näitab, et äriühingute olukord on paranenud mitmetel tegevusaladel ja piirkondades.

Täna, 17. septembril uuendas statistikaamet taas tööturu kiirstatistika andmeid, lisandusid 37. nädala (7.-13.09) näitajad. Üle Eesti on töösuhete arv aasta algusega võrreldes umbes 5400 võrra väiksem. Tööturu andmed viitavad küll töösuhete arvu mõningasele kasvule, aga kriisist enam mõjutatud tegevusalad on jätkuvalt keerulises seisus.

29. märtsil 2023 korraldab statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames suure küsimuste maratoni Küsimus24, mis annab esimest korda kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul statistikaametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Vastuseid hakkame sotsiaalmeediasse ja kodulehele postitama sama päeva hommikul.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab Statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.