Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Olukord tööturul püsib stabiilsena

Kuupäev 14.02.2017
Artikkel
Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%, teatab Statistikaamet. Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.

Rahvusvaheline koostöö

Valdkond
Rahvusvaheline koostöö tänapäeva kiirelt arenevas ja muutuvas maailmas on statistika tootmisel, arendamisel ning selgitamisel väga oluline. Rahvusvahelist koostööd tehakse nii ülemaailmselt kui ka piirkonniti. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on kujundada ja välja töötada võrreldav statistika võtta kasutusele innovaatilisi meetodeid leida uusi andmeallikaid. Statistikasüsteemide uuendamine, uute andmeallikate ja töötlusviiside kasutuselevõtmine muudab statistika tegemise efektiivsemaks, andmed kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Statistikutel ja analüütikutel tuleb iga päev otsustada

III kvartalis püsis tööturg stabiilsena

Kuupäev 14.11.2014
Artikkel
Töötuid oli 2014. aasta III kvartalis 51 000 ja töötuse määr 7,5%, teatab Statistikaamet. Tööhõive pisut kasvas, kuid muutused töötuses ja tööhõives olid väikesed.

I kvartalis oli keskmine palk 1341 eurot

Kuupäev 29.05.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,9%. Keskmine brutotunnipalk oli I kvartalis 7,90 eurot, mis on 7% suurem kui eelmise aasta samal ajal.

II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes

Kuupäev 30.08.2017
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Kuupäev 16.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes

Kuupäev 06.03.2023
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Kuupäev 16.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud