Otsingu tulemused

Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ning tööhõive määr 63,3%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.

Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.

Meeste töönädal on naiste omast keskmiselt kolm tundi pikem ning ületunde teevad pooled mees- ja kolmandik naistöötajatest. Nii selgub Statistikaameti täna ilmunud kogumikust ”Eesti rahvastiku ajakasutus“.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Statistikaameti andmetel oli erasektoris 2014. aasta II kvartalis keskmine brutokuupalk 997 eurot ja palk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 4,3%. Erasektori välisomandis ettevõtete brutokuupalgad olid kõikidel tegevusaladel kõrgemad kui Eesti kapitali kontrolli all olevates ettevõtetes.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika 25. oktoobri andmed näitavad, et töösuhete koguarv on aastases võrdluses vähenenud ligi 15 000 võrra.

Eile, 27. oktoobril uuendatud ettevõtete kiirstatistika näitab, et äriühingute olukord on paranenud mitmetel tegevusaladel ja piirkondades.

Täna, 17. septembril uuendas statistikaamet taas tööturu kiirstatistika andmeid, lisandusid 37. nädala (7.-13.09) näitajad. Üle Eesti on töösuhete arv aasta algusega võrreldes umbes 5400 võrra väiksem. Tööturu andmed viitavad küll töösuhete arvu mõningasele kasvule, aga kriisist enam mõjutatud tegevusalad on jätkuvalt keerulises seisus.

Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.