Otsingu tulemused

Eesti rahvastikust 24,3% ehk 330 291 inimest on vanavanemad. Eestis elab 210 448 vanaema ja 119 843 vanaisa, seega on vanaemasid 90 605 võrra rohkem kui vanaisasid. Võrreldes 2025. aasta algusega on vanavanemate arv mõnevõrra vähenenud – vanaemasid oli mullu 212 480 ja vanaisasid 121 300. Eestis on 64 163 vanavanavanemat ja 920 vanavanavanavanemat. Keskmiselt on ühel vanavanemal 3 lapselast. 3733 vanavanemal (2554 vanaemal, 1179 vanaisal) on üle 10 lapselapse. 17 vanavanemal on üle 30 lapselapse (10 vanaemal, 7 vanaisal). 23,5% alaealistest lastest on elus kõik neli vanavanemat. Vanavanemad on

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 76%, seenhaiguste tõrjevahendid 13%, kasvuregulaatorid 9% ja putukatõrjevahendid 1,6%. Viimastel aastatel on kasvanud umbrohu-

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices). „Esialgsetel andmetel mõjutas indeksit kõige enam odavnenud toit ja mittealkohoolsed joogid ning riided ja jalatsid – seda nii kuu kui ka aasta võrdluses,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski. Juuni tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet teisipäeval, 7. juulil . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi juuni andmed

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices). „Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit peamiselt bensiini ja diislikütuse jätkuv hinnatõus, mis on tingitud kestvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski. Septembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet kolmapäeval, 7. oktoobril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 298 miljonit eurot, mis on 72 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas novembris kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 7% ja import neist 2%. „Import liiduvälistest riikidest samuti suurenes, kuid eksport neisse vähenes 6% võrra. Peamiselt oli selle taga 2024. aasta novembrist väiksem kaupade väljavedu Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Venemaale viidi vähem eelkõige metsatöömasinaid ning kakaoube, Ameerikasse kahanes peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljavedu,“ lisas analüütik

2025/26. õppeaastal oli Eestis 6830 alushariduse, 17 534 üldhariduse ja 2066 kutsehariduse õpetajat. Alushariduses on õpetajate arv viimase viie aastaga vähenenud rohkem kui tuhande võrra (1186). Võrdluseks: 2020/21. õppeaastal oli alushariduse õpetajaid 8016. Üldhariduses on õpetajate arv aastate jooksul kasvanud: näiteks 2015/16. õppeaastal oli üldhariduse õpetajaid 2025/26. aastaga võrreldes 3125 võrra vähem. Õpetajatest 86% on naised ja 14% mehed. Eelnevalt toodud kolme õppeastme võrdluses oli meeste osakaal kõige väiksem alushariduses, vaid 1,5%. Kõige rohkem on meesõpetajaid

Juulis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+10,5), ent võrreldes juuniga on kaubandusettevõtjad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel ettevaatlikumaks muutunud. Teenindus- ja tööstussektoris oli näitaja vastavalt +6,5 ja +0,3. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-14,6). Sarnaselt eelmisele kuule peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust. Lisaks on võrreldes juuniga kasvanud nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb