Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta jaanuaris majutusettevõtetes ligi 194 000 turisti, mis on 1% vähem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aastal püsivhindades 10,5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kahanes tööstuse kõigis kolmes sektoris: energeetikas 21%, töötlevas tööstuses 9,8% ning mäetööstuses 4,7%.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis 0,3% võrreldes teise kvartaliga ning tõusis 3,8% võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga.

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel eksporditi augustis kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 22% ning import 19%. Kaubavahetuse puudujääk augustis oli 293 miljonit eurot, mis on 7 miljonit vähem kui aasta varem.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2023. aastal kokku 10,5 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga vähenes müügitulu püsivhindades 8%.