Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Ka reaalpalk tõusis pärast kaheaastast langust.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet. Kolmandat aastat järjest püsis Eesti majanduskasv üle 3%. 2018. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2%.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal 12 264 krooni ja brutotunnipalk 75,11 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aastaga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 3,1%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aastaga võrreldes esmakordselt.

Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimeses pooles Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega kokku 57 miljonit inimest, mida oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal ning neljandiku võrra vähem kui 2020. aasta teises pooles. Rahvusvahelistel vedudel sõitis üle miljoni inimese ja seda oli 42% vähem kui mullu esimesel poolaastal.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Immigrantrahvastiku uuringust selgub, et immigrandi ametialast kuuluvust ja karjääri mõjutab rohkem eesti keele oskus kui päritolu, teatab Statistikaamet.

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid