Otsingu tulemused

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2010. aastal 56,8% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Ettevõtete uuenduslikkus jäi 2008. aasta tasemele, siis oli uuenduslikke ettevõtteid 56,4%.

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni