Otsingu tulemused

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.

Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab Statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

29. märtsil 2023 korraldab statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames suure küsimuste maratoni Küsimus24, mis annab esimest korda kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul statistikaametilt ükskõik mida andmete, andmeanalüüsi, andmetega seotud infotehnoloogia jms kohta. Vastuseid hakkame sotsiaalmeediasse ja kodulehele postitama sama päeva hommikul.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?