Otsingu tulemused

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tööpuudus oli kõige valusam probleem, mille 2009. aasta majanduslangus kaasa tõi. Ühiskonnale tervikuna on aga jätkuvalt kõige olulisem, millised arengusuunad valitsevad rahvastikusündmustes. Registreeritud töötus on vähenemas, sellest kirjutab ajakirjandus iga nädal. Samuti võib lugeda, et töötuid on ligi 150 000 ja vähenemise märke ei paista ei kusagilt. Kui veel 2010. aasta märtsis ulatus registreeritud töötute arv 95 000-ni, siis juuniks oli see langenud 81 000-ni. Töötukassa nädalastatistikat aluseks võttes jätkus juulis registreeritud töötute arvu kahanemine. Enamik, kes enam Töötukassa

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta IV kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimaste aastate suurim, siis IV kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 17%. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv samuti 17%.

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga vaatavad Eesti inimesed televiisorit küll veidi vähem, kuid see on endiselt meelepäraseim vaba aja veetmise viis. Kes ja kui palju aega teleka ees veedavad?

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Eriolukorra tõttu on paljud tööandjad saatnud oma töötajad kodukontoritesse kaugtööd tegema. Kui levinud on seni olnud kaugtöö Eesti ettevõtetes ja asutustes? Kellel on seda lihtsam korraldada ning millistes sektorites on see keeruline või võimatu?