Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata

Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Statistikaameti korraldatud isiku-uuringute küsimustele on nüüdsest võimalik vastata ka videointervjuu käigus.

Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.

Statistikaamet taaselustas kohalike omavalistuste uudiskirja, millega loodame viia piirkondlikud andmed lähemale kohalike huviliste, otsustajate ja poliitikakujundajateni.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2024. aasta teises kvartalis aeglustus. Võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 1,7%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,7% ning võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 2,8%.

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike