Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tarbijabaromeetri uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud). Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys

Töötute arv kahanes teist aastat järjest

Kuupäev 15.02.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

12% töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht

Kuupäev 25.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%

Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses

Kuupäev 24.04.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Statistikaameti rakendusse lisandus soopõhine palgainfo ja ka tulevikuprognoosid

Kuupäev 30.08.2021
Artikkel
Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kuupäev 24.08.2021
Artikkel
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

REGREL. Kas lugeda rahvast savitahvlite või taimejuurte abil?

Kuupäev 08.11.2019
Artikkel
Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Tööhõive määr

Valdkond
Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt.

Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!

Kuupäev 16.01.2024
Artikkel
Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.