Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Pikaajalisi töötuid on järjest enam

Kuupäev 13.04.2010
Artikkel
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071

Kuupäev 10.03.2025
Artikkel
Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kuupäev 24.08.2021
Artikkel
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Töötute arv kahanes teist aastat järjest

Kuupäev 15.02.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

Mis on tööõnne valem? Statistikaameti 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks

Kuupäev 13.09.2023
Artikkel
Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid

Kuupäev 26.11.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Töötajate arv majutuses ja toitlustuses on osaliselt taastunud

Kuupäev 13.08.2020
Artikkel
Statistikaameti kiirstatistika näitab, et töötajate üldarv tööturul on stabiliseerunud. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal on märgata küll töötajate arvu kasvu, aga see jääb veel alla eriolukorra eelsele tasemele.

Personalipoliitika

Sisuleht
Statistikaameti personalipoliitika on ühtsete põhimõtete kogum, mis rakendub kogu organisatsioonile ja toetab statistikaameti strateegia elluviimist. Personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida organisatsiooni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi. Oskuslik personalijuhtimine aitab tagada asutuse tulemuslikkuse ja konkurentsivõime. Tulemuslik personalipoliitika loob tugeva ühtekuuluvustunde ja organisatsioonikultuuri. Statistikaameti juhtimine Juhtimisel lähtume statistikaameti strateegiast ja väärtustest. Juhid on oma tegevusega töötajatele eeskujuks, innustades ja motiveerides